Life in a Glass House

täiendus

2012-01-01T21:27:00.002+02:00

ups, ma unustasin ühe väga tähtsa muusikuga seotud vahejuhtumi :)

kuulsaim inimene, kes MIND (ise :D) kallistas, oli muidugi ei keegi muu kui see jumalus:

mr. James Blake

Minu 2011. aasta muusikas

2012-01-01T17:13:00.002+02:00

Läheb siis jälle lahti.

Aasta jooksul kuulasin ära 24470 lugu, sh 2018 uue artisti lugusid (keskmiselt 5,5 uut artisti päevas).

Kuulatuimad artistid:

1. Vampire Weekend 1,245

2. Radiohead 725

3. Cut Copy 673

4. Ewert And The Two Dragons 614

5. James Blake 574

6. Yoav 519

7. Jamie Woon 510

8. Florence + the Machine 489

9. Twin Shadow 476

10.Patrick Wolf 430

11. M83 299

12. Lykke Li 281

13. The Weeknd 279

14. Tom Vek 224

15. Beach House 185

16. Crystal Castles 166

17. Ariel Pink's Haunted Graffiti 165

18. OK Go 162

19. The Smiths 161

20. The Black Keys 156

Nagu näha, siis minu armastus VW vastu suurenes aastaga üle kahe korra ning päädis 3x bassisti säutsuga minule. Ma olen kogu aeg öelnud, et bassistid on mu lemmikud! :P

Kuulatuimad lood:

1. Radiohead – Lotus Flower 105

2. James Blake – The Wilhelm Scream 88

3. Twin Shadow – Slow 69

4-5. Radiohead – Separator, Florence + the Machine – Shake It Out 68

6. Ewert And The Two Dragons – Burning Bush 66

7. Cut Copy – Lights and Music, Patrick Wolf – The City 64

9. Rostam – Don't Let it Get to You 63

10. Vampire Weekend – The Kids Don't Stand a Chance 62

11. Yoav – Beautiful Lie 61

12-13. Vampire Weekend – A-Punk, Vampire Weekend – I Think Ur a Contra 60

14. Florence + the Machine – You've Got The Love (The xx Remix) 59

15-16. Ewert And The Two Dragons – You Had Me At Hello, Rostam – Wood 9-27 B 58

17-20. Jamie Woon – Night Air, Twin Shadow – Tyrant Destroyed, MID – Smile, Ewert And The Two Dragons – Road To The Hill 57

Enim kuulatud 2011. aasta albumid:

1. Jamie Woon - Mirrorwriting 496

2. Ewert and the Two Dragons - Good Man Down 472

3. James Blake - James Blake LP/Enough Thunder EP 464

4. Radiohead - The King of Limbs 329

5. Florence + the Machine - Ceremonials 297

6. Cut Copy - Zonoscope 283

7. Patrick Wolf - Lupercalia 255

8. M83 - Hurry Up, We're Dreaming 253

9. The Weeknd - House of Balloons 245

10. Tom Vek - Leisure Seizure 213

11. Lykke Li - Wounded Rhymes 200

12. Metronomy - The English Rivera 108

13. Das Racist - Relax 97

14. Badass Yuki - Black Apple Trip 89

15. John Maus - We Must Become the Pitiless Censors of Ourselves 84

16. Modeselektor - Monkeytown 83

17. The Pains of Being Pure at Heart - Belong 82

18. Beyoncé - 4 77

19. Adele - 21 76

20. Chase and Status - No More Idols 75

Aasta jooksul nägin päris palju toredaid artiste, kellest suurimad Ariel Pink's Haunted Graffiti, Röyksopp, Editors, Ok Go, Mark Ronson & The Business Intl., Hurts, Beach House, Crystal Castles, Guano Apes, Cut Copy, Jamie Woon. Parim live 2011 on raudselt Cut Copy ja parim avastus on Positivuselt - nimelt iisreali verd Yoavi-poiss :)

2012nda aasta suhtes olen vägagi positiivselt meelestatud. Ootan väga lubatud Vampire Weekendi, Twin Shadow, Grizzly Beari ja Sigur Rósi uusi albumeid. Ehk teeb ka VW-i Rostam sooloalbumi? Tahaks loota :) Samuti on oodata minu elu parimat festivalisuve (2 tk järjest), mil ma näen live'is ära ka... oma ebajumalad!

Vt ka 2008, 2009 ja 2010.

jubl

2011-12-24T01:41:00.003+02:00

5000 biches! enuff said.

2011-10-27T15:42:00.000+03:00

4500 on ka päris ilus number :P

27.10.2011

magasin õige hetke maha :(

2011-10-25T10:39:00.002+03:00

Wohoo:)

2011-08-24T15:03:00.001+03:00

2011-04-19T14:31:00.003+03:00

Lugesin üle. Olen 210 lugu järjest kuulanud ainult Ewertit ja Draakoneid. Ma vist pole kunagi varem ühte ja sama albumit nii palju kordi järjest (ja ainult!) kuulanud. Järelikult on tegemist tõelise pärliga! Praegused lemmikud uuelt albumilt on "Burning Bush", "You Had Me At Hello" ja "Road To The Hill". Kusjuures müstilisel kombel kõik need ainult Ewerti enda komponeeritud :)

Plaadiesitlus oli muidugi ka üks ilusamaid asju, mida ma viimasel ajal näinud/kuulnud olen.

Süda on rahul. Suvi tuleb ja Positivus läheneb. Ewert ja Draakonid esineb ju sealgi :)

Peaks vist vahelduseks midagi muud kuulama.. Et vaimustus sama kiiresti üle ei läheks nagu ta peale tuli.

juhhuuu

2011-02-18T14:57:00.005+02:00

17. mai 2010

18.02.2011

Üheksa kuuga 1111 uut artisti! Weeeeeeeee :)

Ja üldse. Praegu tundub elu nii ilus, mis siis, et väljas on juba mitmendat päeva järjest kõvad miinused ja talv ei taha kuidagi ära minna, aga täna lekib juba uus Radioheadi album ja nende uus video on kõige seksikam asi, mida ma kunagi näinud olen. Suvi ei jää ka tulemata ja siis on Positivus. Ja kindlasti mahub sinna veel häid üritusi. Mind on nii lihtne ikka õnnelikuks teha :)

Muusika aasta 2010

2011-01-01T19:26:00.003+02:00

Kuulasin 21 668 lugu, avastasin 1213 uut artisti (keskmiselt üle kolme uue päevas!).

Kuulatuimad artistid:
1 Vampire Weekend 542
2 Radiohead 510
3 Arcade Fire 367
4 Malcolm Lincoln 366
5 Yeasayer 309
6 Gorillaz 291
7 Muse 284
8-9 Biffy Clyro, Claire's Birthday 267
10 Sigur Rós 259
11 ans. andur 257
12 OK Go 232
13 Blur 223
14 The National 203
15 HU? 201
16 Popidiot 200
17 Fever Ray 190
18 Jónsi 188
19-20 The xx, Vaiko Eplik ja Eliit 186

Kuulatuimad lood:
1 Malcolm Lincoln – Siren 75
2 Vampire Weekend – Giving Up the Gun 63
3 Jeff Buckley – Last Goodbye 58
4-6 Caribou – Odessa, The National – Bloodbuzz Ohio, Mark Ronson – Bang Bang Bang (feat. MDNR & Q-Tip) 55
7 The National – England 54
8-9 The xx – Islands, Hot Chip – One Life Stand 53
10 opium flirt – Strange Commitment 52
11 Arcade Fire – We Used to Wait 51
12 Yeasayer – Ambling Alp 50
13 Modeselektor – The White Flash (feat. Thom Yorke) 45
14 Grizzly Bear – Ready, Able 43
15 Malcolm Lincoln – Uu Monica 40
16 Malcolm Lincoln – World Iz Cruel Yahaa! 39
17 Kent – Töntarna 38
18 Leegitsev Sidrun – Lydia 37

Selle aastanumbri sees ilmunud albumid, mida sai enim kuulatud:
1. Vampire Weekend - Contra (317)
2. Yeasayer - ODD BLOOD (270)
3. Arcade Fire - The Suburbs (266)
4. Gorillaz - Plastic Beach (225)
5. HU? - HU2 (197)
6. Jónsi - Go (186)
7. OK Go - Of the Blue Colour of the Sky (175)
8. The National - High Violet (166)
9. Hot Chip - One Life Stand (159)
10. Malcolm Lincoln - Loaded With Zoul (157)
11. Caribou - Swim (124)
12. UNKLE - Where Did The Night Fall (104)
13. Massive Attack - Heligoland (103)
14. Leslie Da Bass - Minu kuningriik (102)
15. The Drums - The Drums (101)
16. opium flirt - DejaVoodoo (92)
17. Marina and the Diamonds - The Family Jewels (82)
18. Ellie Goulding - Lights (82)
19. orelipoiss - Õnn (81)
20. MGMT - Congratulations (75)

2010. aasta viimane ja 2011. aasta esimene lugu oli Phoenix - Love Like a Sunset.
Vaata ka 2008 ja 2009

Liisi pealt ahvisin

2010-12-30T22:28:00.003+02:00

1. What did you do in 2010 that you’ve never done before?
Hääletasin.

2. Did you keep your New Year’s promises and will you give them for next year?
Jah. ainuke lubadus, mida mäletan, oli uue välismaise muusikaga rohkem kursis olemine. Sellega sain hakkama :)

Uueks aastaks lubasime Avega magusasöömist piirata ja veel ühte asja poole võrra vähendada :D

3. Did any of your friends/relatives have a baby?
Sugulased/sõbrad ei, küll aga vähemalt üks tuttav.

4. Did you go to anyone’s funeral?

Kahjuks küll.

5. Which countries did you visit?
Läti, Serbia, Bosnia (Hertsegoviinasse me ei jõudnud), Montenegro.

6. What do you want to have in 2011 that you missed in 2010?
Motivatsiooni ja tahet.

7. Which date in 2010 you’ll remember and why?
Ehk 25. dets, kuna see on kõige värskemalt meeles. Kõik läks jumala P-se.

8. What was the biggest accomplishment of the year?
Ma ei saavutanud mitte kui midagi.

9. What was the biggest failure?
See, et ma ei saavutanud mitte kui midagi.

10. Were you bothered by any disease?
Eks külma sain ikka. Seagripist jäin puutumatuks.

11. What was the best thing you bought?
Uued kõlarid, kontserdi-, jalgpalli- ja teatripiletid.

12. Who’s behavior was rather remarkable?
Ei oska ütelda.

13. Who’s behavior made you depressed?
Iseenda ja mõnigate teiste.

14. What did you spend the most money on?
Ilmselt õppelaenu tagasimaksmise, iluprotseduuride, kontserdi- ja jalgpallipiletite ja reisi peale.

15. What excited you the most?
Reis, Positivus.

16. Which song will always remind you of year 2010?
Vampire Weekend "Giving Up the Gun".

17. Comparing to last year you’re:
endiselt samas kohas.

18. What do you wish you would have done more?
Ennast kokku võtnud nii akadeemilises kui ka eraelulises mõttes. Ennast rohkem avanud. Raamatuid lugenud ja filme vaadanud.

19. What do you wish you would have done less?
Närvitsenud. Tegutsenud rahmeldades, asju läbi mõtlemata. Vähem seepe vaadanud :)

20. How did you spend your Christmas?
Jõululaupäeval tegelesin söömise ja kirikuskäimisega. Jõulupühade ajal masendasin, sõin, võitlesin Scarlettiga, saatsin isa kiirabiga haiglasse.

21. How do you plan to spend the New Year’s Eve?
Sõidan Dorpatisse sõprade manu. Nende juurde, kes mind ootavad :)

22. Did you fall in love in 2010?
Jah. Vampire Weekendisse :)

23. How many one-night-stands did you have?
Vahemikus null kuni mitu.

24. Which TV-shows were your favorites?
Esta soovitusel The Inbetweeners (lemmikuim ja naljakaim!). Gavin & Stacey. 90210. Glee. Modern Family. Pretty Little Liars. Never Mind the Buzzcocks. Benidorm. I could go on and on.

25. Do you hate someone now that you didn’t hate before?
Kui siis ennast preaegusel hetkel natukene. Muidu ei.

26. What’s the best book you read this year?
Harper Lee "Tappa laulurästast". Tarvo Nõmme "Minu Island" oli ka mõnus. Seda teadagi mikspärast. Ma endiselt tahan sinna väga. Väga. Väga.

27. What was your biggest musical discovery?
Vampire Weekend - hipsterite muss, mis minuni millegipärast 2008. aastal ei jõudnud. Fever Ray ja The XX, kes jõudsid ka minuni aastase hilinemisega. Arcade Fire, mida ma olin varem kuulanud, kuid mis polnud minus varem selliseid tundeid tekitanud nagu viimase albumiga. OK Go, keda ma lähen järgmisele Positivusele arvatavasti kuulama :))) Yeasayer, kes minuni 2007. aastal ei jõudnud. I could go on and on. Järgmises postituses saate lugema, kui mitu uut artisti ma avastasin!

28. What did you want very bad and actually got?
Ma ei tea, kas see siia alla läheb, aga kunagi aastal 2007 vist tahtsin hirmsasti Muse'i näha ja sel aastal ma nägin ära kah.

29. What did you want very bad and didn’t get?
Üürikorterisse. No tegelt olgem ausad, ega ma very bad ei tahtnud ka :D Palgakõrgendust vbla :P

30. What was your favorite movie of the year?
Oi ma ei mäletagi. Mis need sel aastal linastusid? Püha Tõnu oli sel aastal vä? Väga diip oli. Meeldis küll, kuigi ma aru ei saanud nii nagu pidanuks vist. Leonardo filmid Shutter Island ja Inception meeldisid. Alice'it imedemaal käisin vaatamas 2 korda järjestikustel päevadel (ei tea miks, eksju:)). Social Network. I'm still here. Somewere.

31. What did you do on your birthday and how old did you turn?
25. Kräu oli Peetris. Tore viibimine oli :)

32. What thing/event would have made your year even more remarkable?
Oi. Palju asju. Näiteks oleksin tahtnud käia Saksas sellel festaril, kus kõik mu selleaastased lemmarid laulsid. Või Soomes sellel festaril, kus mitu minu lemmarit laulsid.

33. How would you describe your outfits in 2010?
Mis küsimus. As usual?

34. What kept you sane?
Who said I am?

35. Which celebrity did you dream about the most?
Kas dream about tähendab unistama või und nägema? Igatahes unes nägin ma kindlasti nii mõndagi. Ma ainult tuttavaid ja kuulsaid inimesi näengi. Aga kes kõige paremini meelde tuleb, on Katy Perry ja Russell Brand. Ei, see uni ei olnud siivutu. Kuigi oleks ju võinud olla;)

David Bowie'ga samas ja Sigur Rósi meestega kõrvallauas istumise uni jäi vist 2009ndasse :(

36. What political event moved you the most?
Ei ole poliitikahuviline. Kas "Riigimehed" läheb siia alla? Vbla see Savipätsu mõjuagendi skandaal. Ajas mind närvi.

37. Who did you miss the most?

Kas meie seast lahkunud inimese unes nägemine võib igatsemise alla kategoriseerida? Mozartit ka.

38. Who’s the best person you met this year?

Ma ei mäleta küll, et oleksin tutvunud kellegagi, kes oleks parim.

39. Best lesson in life in year 2010?

Võta asju rahulikult. Ei maksa muretseda selle pärast, et võid teistele jalgu jääda ja neid närvi ajada. Tee oma asju omas tempos. Loll oled, kui oma vigadest ei õpi.

Imeline Balkan

2010-09-27T18:58:00.008+03:00

Oleks vist viimane aeg oma muljed siia ritta seada, olen juba üsna pikka aega üritanud seda teha, aga no ei ole kunagi õnnestunud leida selleks sobivat hetke.
Esialgu oli plaanis lisada ka pilte, aga ma ei viitsi sellega tegeleda eriti. Postitus on niigi pikk juba. Ja kindlasti jäi nii mõnigi asi kirjutamata, kuna mina ise juba ei jaksa seda postitust enam üle lugeda, aga here wo go.

Ebaõnnestumised

Mul oli ostetud bussipilet 14.08 kell 6.30 väljuvale Riia bussile. Pakkisin õhtul asju ja kaalusin kotti, oli 10 kg-ne. Panin äratuse kella 5ks, sest lootsin, et jõuan hommikul puhanud peaga mõelda, kas mul ikka läheb kõiki neid asju vaja. Panin enda arust korduva äratuse, sest vahel kui ma olen liiga vähe maganud, siis ma lülitan äratuse enesele teadvustamata välja ja magan täie rahuga sisse. Õnneks oli isa nõus mind bussijaama ära viskama ja nii ta siis mind hommikul kell 6.06 varbast raputaski. Oi kui suur üllatus see oli. Silmad lahti, hambapesu, riided ja minek. 6.10 sõitsime Peetrist välja ja 6.20 olin bussijaamas Süüa muidugi ei jõudnud ja mõnus 4tunnine reis oli ees. Jõudsin õnneks ideaalselt õigeks ajaks bussijaama..

16.08 hakkasime tegema online check-ini. Kasutasime selleks Elina läpakat ja naabrite wifit. Aga arvuti oli tal selline kahtlane, mis otsustas suvalisel hetkel restarti teha ja ka wifi jättis meid vahepeal maha. Alustasime reisiasjade kinnitamisega juba kell 11. Pika jupsimise järel saime online check-inid tehtud ja paberid Elinale printimiseks edastatud. Suur oli meie rõõm, kui Mari leidis postkastist kirja sellest hostelist, kus me järgmisel ööl magama pidime. Nimelt oli meie bronn canceldatud. No tere tali eksole. Me saime ikka väga kurjaks. See hostel oli super hea asukohaga - täpselt kesklinnas ja maksis ka üsna vähe. Meil oli küll sissemakse tehtud, aga seda raha me muidugi tagasi ei saanud. Hakkasime siis paaniliselt uut otsima, selleks oli vaja jällegi ressursse, mida Mari krediitkaardil nappis. Rix pidi meid oma rahaga õnnistama, aga pankadevaheline ülekanne ei toimi ju just eriti kiiresti. Rohke aja- ja närvidekulu arvel saime bronni tehtud, tulemuseks nelja inimese toa asemel 12 inimese tuba, mis maksis poole rohkem ja asus kesklinnast kolm korda kaugemal..

18.08 ärkasime vara, et jõuaks kotid kokku pakkida, süüa ja end kasida ning koos Elinaga väljuda. Me ju ei osanud ise Riia ühistranspordiga eriti liigelda ja seda ka vaja ei olnud, et oleksime bussiga näiteks valele poole sõitnud. Astusime siis lennujaama ees bussist maha ja läksime kohe sisse, et asju ühte kotti ümber tõsta (meil oli bronnitud ainult üks pagas + siis kõigi kolme käsipagasid) ja kotte kaaluma. Hea, et me seda kohe tegema hakkasime, sest siis jõudsin ma avastada, et olin unustanud magamiskoti ja padja bussi :D Õnneks ootas bussijuht peatuses oma graafiku algust ja seega me jõudsime Mariga sprintides bussini ja ma sain asjad õnnelikult kätte. Ma ei tea, mis siis oleks saanud, kui mu magamiskott ja padi oleksid Riia kesklinna tagasi sõitnud...

Saabusime Belgradi ja läksime pagasit võtma. Suur oli me üllatus, kui avastasime, et meie telk oli kaduma läinud. No tore lugu küll, eks, sest me plaanisimegi suurema osa ajast kämpingutes veeta. Mari läks seda lennujaamas sisse nõudma, aga ta pole seda siiani tagasi saanud... Müstika, ma ütlen!

Sõitsime bussiga nr 72 Belgradi kesklinna, seal kinnitasime keha ja hakkasime otsima buss nr 15, mis pidi viima meie hostelini (hosteli confirmationi lehel oli vähemasti kirjas, et eelnimet buss sinna sõidab). Käisime ringi nagu peata kanad, aga lõpuks leidsime ka õige peatuse. Nojah, peatus oli õige küll, aga buss sõitis jummmmala valele poole. Pani üle Sava jõe ja Zemuni linnajakku. Me saime jällegi väga kurjaks. No ei ole tore 10kilose kotiga 35kraadises kuumuses mööda võõrast linna sõita, eriti kui buss sõidab täiesti valele poole. Astusime siis mingis suvalises bussipeatuses maha ja sõitsime sama targalt tagasi sinna Zelenij Venacile, mis oli siis nagu bussiterminal vms. Õnneks bussipiletid ei olnud kallid, eelmüügist ostes 42 dinaari, mis on siis eesti rahas seitse krooni. Jänest seal Balkanil igatahes sõita ei maksa, kontrolöre oli väääga palju.

Meil ei jäänudki siis muud üle kui oma suurte raskete kottidega jalgsi hostelit otsima minna.. Üks väsitav matk see oli, aga lõpuks leidsime sellegi kohalike lahkel abil üles. Ja õnneks saime sama raha eest poole väiksema toa (ehk 12 inimese asemel oli toas kuus kohta).

Esimesel õhtul Belgradis ostsime mingi umbkeelse toreda tädi käest kohaliku vino. Ta nii lahkesti pakkus meile seda mekkida ja see tõesti maitses hea. Selline magus ja tummine, maksis 400 dinaari (66 krooni). Mõtlesime siis, et õhtul katame pidulaua ja rüüpame vaikselt seda kohalikku vägijooki. Ostsime arbuusi, ploome, viinamarju, et kange naps väga ruttu purju ei teeks, aga hostelis selgus, et selles vinos polnudki pöördeid sees!

21.08 ostsime Sarajevo supermarketist 130kroonise telgi. Lisaks sain ma uued 8kroonised flipflopsid. Järgmisel ööl seda telki Montenegros üles pannes selgus aga, et need asjad, mis telki üleval hoiavad, olid pikemad, kui vaja. Ja väga nõrgast materjalist. Seega lagunes meie telk lihtsalt ära enne kui me seda sissegi õnnistatud saime. 8-kroonised plätud lagunesid ka muidugi nädalaga ära, aga mis sa hing nii vähese raha ees tahad, eks. Pealegi sain ma endale täiesti ilusad uued uhked käimad ja seda veel pealegi tasuta :D

23.08 otsustasime teha väikse matkapäeva. Olime siis juba Montenegros, Plušines. Selle linna lähedale jäi Durmitor, kohalik rahvuspark, mis on must visit koht. Sinna me aga paraku ei jõudnud, kuna sinna saamine oli väga keeruline. Otsustasime selle asemel siis teha jalgsimatka rahvuspargi lähedusse. Valisime kõige lühema tee (8.5 km), mis viis mingisse Boricje külla. Olime väga optimistlikud muidugi. Meil kõigil oli kaasas ainult üks vesi (no Rixil tegelt 1.25ne coca) ja saia natukene (+tuunikalapläust). Oleks me muidugi teadnud, et kõik see 8.5 km tähendab pidevat tõusu, poleks me ilmselt läinudki. Retk mäe otsa kestis 3.5 tundi ja juba poole tee peal hakkas meil vesi otsa lõppema. Tagasi pöörduda ka nagu ei tahtnud, me võtsime kindlaks eesmärgiks ikka sinna külla jõuda. Vähemalt selleks, et saaksime kohalikelt vett küsida, kui seal poodi ei peaks olema. Kohale me lõpuks jõudsime ja poodi seal tõepoolest ei olnud. Seal oli ainult üks kirik (aga see-eest milline!) ja neli maja, kus polnud hingelistki. Õnneks vedas meil tagasi minemisega, sest üks tore Serbia mees võttis meid auto peale. Ta oli meist eelnevalt mööda sõites küsinud, kuidas saab Žabljakki (Durmitori "pealinn" n-ö) ja kui siis viskas nalja, et kui ta tagasi Belgradi läheb, siis keegi ei usu, et ta küsis Montenegros eestlastest tudengitelt teed :) Kokkuvõttes saa seda päeva aga ebaõnnestumiseks nimetada, sest see oli üks reisi ilusamaid päevi.

29.08 hakkasime Barist tagasi Belgradi sõitma. Enne seda oli vaja meil teha jälle online check-in ja lisaks sellele ka uus pagas, sest meil oli plaan kaasa osta õlut, veini jms. AirBalticuga on ju see jama, et check-ini saab teha ainult 24h enne väljumist. Otsisime mööda linna netikohvikuid, leidsime ka, aga nad kõik olid kinni, tegemist oli ju ka pühapäevaga. Õnneks leidsime kaardi abil infopunkti, mille töötaja lubas meil asju teha ja välja printida, aga millegipärast see ei õnnestunud meil. Mingi jama oli kas serveriga või millega iganes ja me pidime seal infos mitu korda käima, lõpuks saime end lennule kirja pandud. Siis teine jama oli pagasiga, olin eelmine päev ema palunud, et ta saadaks Marile pagasi tegemise jaoks raha, aga pankadevahelised ülekanded nädalavahetusel ilmselgelt ei toimunud, seega jäi meil see tegemata. Õnneks sai seda teha järgmisel päeval Belgradi lennujaamas.

Samal õhtul oli jama bussipiletiga. Need prinditi nimelt värvilisele paberile ja kirjutati käsitsi kellaaeg jm info peale. Väga kummalised piletid igatahes, aga mida sa ikka tahad riigist, kus pole mingit e-süsteemi ja kus isegi kaardiga maksmine on pea võimatu. Igatahes meie buss pidi väljuma 18.30, aga ka kell 18 väljus üks buss Belgradi. Mari läks uurima, et ega see meie buss olnud ja bussijaama dispetšerid võtsid talt pileti ära ja hakkasid paaniliselt igale poole helistama. Me ei saanud mitte midagi aru, mis toimus ja mitte ükski neist ei rääkinud inglise keelt. Aga lõpuks suutsid nad "It's okey" välja pigistada endist ja nii me siis rahunesimegi. Dispetšer rääkis meie bussijuhiga ja meid võeti probleemideta peale. Buss pidi sõitma seda 450 kilomeetrit mingi 14 tundi muide, aga jõudis kolm tundi varem Belgradi, nii et me pidime seal hirmsas linnas suht pikka aega tühja panema. Külastasime oma lemmikut pläustiputkat, istusime Mäkis ja jõime kohvi (espressot!) ja ootasime, et oleks normaalne aeg tagasi lennujaama sõita.

Toit ja jook

Belgradi jõudnud, astusime kohe Zelenij Venacis asuva burksiputka juurde. Mäkk oli ka seal kohe kõrval, aga no kes see ikka sinna läheb, kui kõrval on kohalikud hõrgutised. Me muidugi ei osanud midagi võtta sealt, sest menüü oli serbiakeelne. Otsustasime võtta sama asja, mida mingid tibid enne meid, sest see asi nägi nii isuäratav välja. Valik osutus õnnestunuks. Selle imelise saiapläusti nimi oli pleskavica ja maksis 140 dinaari (21 krooni). Täidise sai ise valida. Ja oiii kui tõhus kõhutäide see oli :)

Esimesel ööl (18.08) toimus Belgradis Beer Festival. Otsustasime suure hurraaga sinnagi minna, Benny Benassi esines ju! Seda me muidugi ei näinud, sest pidu oli ilma Bennytagi ilgelt nõme. Midagi sarnast meie Õllesummeriga, aga vähem rõvedaid purjus inimesi ja üldisem möll tundus ka meeldivam.. Võib-olla oli asi aga varajases kellaajas (mingi 22 või 23 või nii). Igatahes meie Rixiga mekkisime õlut, Mari otsis taga siidrit. Ainult ühest kohast me siidri ka leidsime, aga seegi oli õllemaitseline...

Esimesel Belgradi-hommikul (19.08) külastasime hosteli lähedal asuvat turgu. Mmmmm kui imelised virsikud ma sealt sain! Nad olid nii väga pehmed ja mahlased! Teisi puuvilju ma väga kiita ei oskagi. Sama head arbuusi võib näiteks Eestistki saada. Aga Balkan on imeline maa igasuguste asjade kasvatamiseks. Rosmariin, mahlased (kobar)tomatid, maasikad viinamarja-, kiivi-, oliivi-, ploomi-, viigimarja-, granaatõunapuud, põldmarjad...

Toidupoodidest ei ole võimalik midagi osta. Eestis lähed ikka valmistoidu letti, kui kõht on tühi ja vajad kohest näljakustutust. Sealt ei saa mitte midagi sellist. Ainult sai ja kuivained. Põhimõtteliselt olimegi kõik see 13 päeva seal rangel saia- ja tuunikala dieedil, sekka keefiri. Keefiriga on selline naljakas lugu, et ostad poest keefiri, saad keefiri. Ostad jogurti, saad ka keefiri. Ostad restoranis piima (mjelk nende keeles vms), saad ka keefiri. Ja veel sellise paksu kallerdava, mida peab lusikaga sööma. Ainsad jogurtijoogid, mis maitsesid ka jogurti moodi, olid need, millel oli peal puuvilja vms pilt. Silt jogurt ei tähenda seal igatahes jogurtit meie mõistes.

Meil oli pidev soov mekkida kohalikku menüüd, kuid kuna tegemist oli low-budget reisiga, siis jäi see enamasti tegemata. Kõige parema kohaliku toidu saime Sarajevos, kus me sõime Rixiga täidetud paprikaid, viigimarjalehtedesse keeratud hakkliha jms. No ja muidugi pljeskavica. Vot see oli küll mekkimist väärt. Serbia köögi "uhkus" cevapi polnud meie meelest pooltki nii hea, võimalik, et asi oli lihtsalt selles, et eelistasime soolikasse aetud äädikase lambaliha asemel kotletti. Igatahes proovida tasub mõlemaid. Restoranides ei tasu suppi tellida. No meie valisime muidugi ka sellised restoranid, kus supi hinnaks oli 1-3€. Kui me oma viimasel õhtul tellisime kolm kanasuppi, toodi meile nina alla suur kausitäis puljongit, kus hulpis tõesõna ainult kolm väikest kanatükki sees. Okei, paar porgJa ega need supid ka teistes restoranides tummisemad olnud... Ka kohviga oli sama jama. Seal ei müüdud normaalset kohvi noh. Americanot ei eksisteerinud, nende jaoks tähendas tavaline kohv espressot. Ka oli neil popiks joogiks Nes cafe (mitte Nescafe), kuid see oli pigem kohvimaitseline külm piim. Võis tellida ka leigena. Aga pigem jätta tellimata. Nende enda kohalik kohv on ka kummaline, selline pudine. Paned puru tassi sisse ja ta ei lahustu päris täielikult ära. Ise jõudsin juba selle kohviga ära harjuda, kuid kodused ütlesid, et imelik on. Kel mekkimissoovi, peab käbe olema, mul veel on natuke seda pudi :P

Tuli meelde ka see, kuidas Mari tellis Sarajevo restoranis green saladit ja kui talle taldrik nina alla toodi, siis tegemist oligi... ainult rohelise salatiga. Mul oli endal analoogne juhtum Serbia salatiga, mis nagu selgus, oli paljas tomati-kurgisalat.

Hääletamine ja ühistransport

20.08. Rongipilet Belgradist Pribojsse (Bosnia piiri ääres) maksis 1050 dinaari (175 krooni). Reis oli 250 kilomeetrit pikk. Ostsime pileti kella 10sele rongile, et jõuaks piisavalt vara Pribojsse, sest meil oli vaja kindlasti jõuda ööseks Sarajevosse. Meil ei olnud ju telki! Muidugi ei leidnud me alguses õiget rongi üles, ja mitte ükski serblane ei rääkinud meiega sel hommikul inglise keelt. Õnneks sattusime ikkagi õigesse rongi, kuna vahepeal tekkis uus kahtlus, sest rong ei väljunud õigel ajal. Ta viibis väljumisega 40 minutit. Hiljem kuulsime, et see on Belgrad-Bari rongi juures tavaline asi. See võidavat lõpp-punkti hilineda isegi kuus tundi.

Pribojsse jõudsimegi planeeritust 1.5 tundi hiljem. See Priboj oli mingi imepisike linnake, kus ei olnud mitte kui midagi. Poest ei osanud me ka midagi osta. Otsustasime siis hakata Bosnia poole sammuma, sest mine sa tea, kauaks see hääletamine venida võib ja meil oli vaja kohe kindlasti õhtuks Sarajevosse jõuda. Meil polnud ju muud valikut. Suvalisse kohta ka magama ei tahtnud jääda, sest Mari oli eelnevalt lugenud, et Bosnias on 18 000 märgistatud miinivälja ja märgistamata on neid veelgi (kindel pole nüüd tegelt, kas see number mul õigesti meeles on). Tegime ka sildi, et tahame Bosniasse jõuda, aga autojuhid naersid meid välja. Üks taksojuht peatus (tal oli klient peal kusjuures) ja küsis, et kas saab aidata. Ütlesime siis, et tahame Bosniasse jõuda ja et palju sinna maad on. Ta ütles, et 2-3 km. See tuli meil aga ikkagi jalgsi läbida, sest keegi ei tahtnud kolme vanderselli suurte reisikottidega peale korjata... Saime üle piiri õnneks, luiskasime veidi piirivalvele, sest nad olid igavesti uudishimulikud. Bosnia markasid meil ei olnud, aga õnneks on seal võimalik ka eurodes maksta. Astusime siis esimesse poodi sisse, kust hakkasime taga otsima saia. Müüjatädi ütles, et hljeb njetu, aga siis kui ta meie õnnetuid näljaseid silmi märkas, võttis ta kusagilt leti alt pooliku saiapätsi ja äris selle meile maha. Ei tea, kas see oli ta lõunasöök või oli ta selle enda jaoks leti alla peitu pannud.. Igatahes tema lahkus oli piiritu.

Minu jaoks oligi esimene kord elus hääletada Sarajevosse. See oli üsna ekstreemne, mina kaotasin juba lootuse õhtuks kohale jõuda. Üks mees viis meid edasi paar kilomeetrit ja pakkus siis välja, et kui maksame talle 50€ (!!!), siis viksab meid Sarajevosse ära. Keeldusime. Lõpuks kui hämaraks hakkas minema, peatus üks tore meesterahvas, kes oli koos naise ja pojaga puhkuselt koju sõitmas. Ta võttis meid peale (ja ta rääkis ülihead inglise keelt), ütles, et saab meid edasi viia ainult 10-15 km, kuna meid oli kolm ja neid oli kolm. Ütlesime siis, et meid aitaks seegi väga, meil on oluline jõuda suure maantee äärde, kus on tihedam liiklus ja suurem võimalus auto peale saada. Mari istus Rixi sülle. Sõitsime juba peaaegu tunnikese. Imestasime siis omavahel, et kas me pole juba tõesti 15 km ära sõitnud või (vahepeal viis tee tagasi Serbiasse, mägiteed on illllgelt käänulised). Siis tegime väikse puhkepeatuse mingis imeilusas kohas, kus oli restoran. Jõime kokat ja autojuht kohvi. Mina kommunikeerusin veel pojaga, kes jagas lahkelt meile kodukootud lihapirukaid. Siis öeldi meile, et meid viiakse ikka Sarajevoni välja, et on pime ja vaevalt politsei märkab, et auto ülerahvastatud on. Me olime taas väga tänulikud, kuigi ega mul poleks midagi selle vastu ka olnud, kui oleksime pidanud sinna restorani kõrvale magamiskotid maha viskama ja tähtede all magama. Seal oli tõesti ilus.

22.08 lahkusime Sarajevost. Kõigepealt sõitsime linnaliini bussiga Dobrinjesse (linnaosa linna piiri ääres), kust võtsime takso, mille umbkeelne juht viis meid 40 krooni eest edasi Foca poole, kust pidavat olema hea Montenegrosse hääletada. Saime üsna ruttu ühe ilgelt ilusa auto peale, aga seal me eriti kaua ei püsinud.. Meid pandi keset mägiteed maha, seal ei olnud ühtegi varju, päike paistis lagipähe ja ei olnud võimalik mitte kuidagi selle eest pääseda. Meil oli vesi lõppemas ja üldse oli ilgelt kehv olla. Vot seal ma mõtlesin reaalselt, et sinna me suremegi. Või siis mina vähemalt. Aga ei, mingi tunniajase ootamise järel võttis mingi mees meid peale ja viis edasi Trnovosse, kust saime suht kiiresti ja otse Montenegrosse. Saime mingi ägeda bussi peale, kus istusid viis meest. Buss oli selline vana ja lagunenud, ilgelt kuum oli olla ja aknad seal lahti ei käinud. Ja muidugi tegid pooled meestest suitsu. Nendega saime Plušinesse, kus veetsime kaks ööd.

24.08 hakkasime hääletama rannikule. Tahtsime õhtuks jõuda mere äärde. Hakkasime hääletama Nikšicisse, kuid saime esialgu kahe autoga ainult 7 km kaugusele Plužinest. Selles teises väiksemas külas tuli mingi umbkeelne mees meiega vestlema. Jätsime ta Rixi hoole alla ja olime ise Mariga usinad töömesilased ja üritasime autot püüda. Lõpuks läks see mees meie juurest ära ja kummalisel kombel teisele poole teed hääletama :o Õnneks võtsid meid kaks pleikarit varsti peale. Üks neist oli muidugi ahelsuitsetaja. Saime nendega Nikšicisse, kust hakkasime kohe edasi Podgoricasse hääletama. Seal õnnestus minul kinni pidada üks auto, mida juhtis 27-aastane Bojan. Ta oli päris tore :) Rääkis isegi suht hästi inglise keelt. Kuna ta ise elas Cetinjes, mis asub Podgoricast 25 km ranniku poole, otsustasime temaga edasi sõita. Ta oli küll hull tüüp, kihutas mägiteedel 140ga. See muidugi natuke lohutas meid, et ta sõitis seda teed iga päev, kuna ta töötab pealinnas, aga elab Cetinjes. Bojan oli isegi nii lahke, et kutsus meid oma villasse, pakkus meile õlut (jõi ise ka) ja viis meid siis autoga sinna teeotsale, kust on hea Budva poole hääletada. Seal saime ka üsna ruttu peale, Mari ja Rix ei jõudnud siltigi valmis vorpida kui mul õnnestus üks järjekordne lahke umbkeelne noormees kinni peatada. Temaga oli muidugi eriti tore sõita, sest tal oli pisike buss, millel oli ees tegelt ainult kolmele inimesele ruumi. Aga see ei heidutanud ei meid ega autojuhti :D Ta oli isegi nii lahke, et tegi vahepeal turistidele pildistamiseks peatuse.

27.08 Hääletasime Morinjist Bari. See tähendab, et meil lihtsalt õnnestus saada ainult ühe autoga põhjast lõunasse. See hääletamine ei läinud meil eriti hästi, tegime seda kordamööda, esimene oli Mari, siis mina ja viimaks Rix, kellel õnnestuski kaks saksa turisti kinni peatada. Neil oli ka šeff buss, selline karavani taoline, aga vanem ja loksum. Nad olid ise lihtsalt Montenegrost läbi sõitmas ja see sobis meile ideaalselt, sest meil oligi vaja võimalikult kaugele. Bari oli meil vaja jõuda seepärast, et tahtsime sealt rongipileti ära osta.

Kui me lõpuks sihtkohta jõudsime, olime väga üllatunud, sest see linn oli küll hirmus. Seal ei olnud absoluutselt mitte midagi. Arhitektuur oli kole ja muu selline. Aga vähemalt sai kaardiga maksta, nii restoranis kui ka poes.

Kämpingud ja hostelid

Esimesed kolm ööd magasime hostelis. Belgradi hostel oli super, aga see, millesse me Sarajevos sattusime, not so much. Nimelt oli meil plaan juba esimesel Sarajevo ööl kämpida, aga kuna kohalik hostel/infopunkt keeldus meile näitamast, mis tänaval see kämping asub, ei jäänud meil muud üle kui võtta 13.50€ne (per kärss) tuba. Sinna oli ikka mõnus tee küll. Otse ülesmäge. 10kiloste kottidega. Mmmmõnus. Tuba ise oli ka suht rõve, seal oli ühine köök ja neli (6+ inimese) tuba ja ka ühine vannituba ühe poti ja kahe dušikabiiniga. Seda, et ühel kabiinil ettetõmmatav uks puudus, märkasin alles Mariga koos pesema minnes :D Hosteli hinna sees oli ka hommikusöök. Pakkisime järgmisel hommikul vara oma kodinad ja läksime lubatud toitu otsima. Istusime maha ja meile toodi... ülla-ülla... kolm saiaviilu! Lisaks kolm vorstiviilu ja üks pisike džemm. Ja tee. Mari olla aru saanud, et ka kohv pidi tasuta olema ja nii me siis seda nõudsimegi. Jõime kohvi ära, ma läksin toaletti, kuna noh... tuli seda tasuta vesikloseti võimalust ju ära kasutada, ja kui ma sealt naasesin, ütles Mari, et tõmbame siva lesta. Müüja oli saatnud mingi suvalise noormehe meilt raha sisse nõudma, see kohv oli ikkagi tasuline. Ups :) Aga me ei kavatsenudki selle eest maksta, sest hostel ise oli lihtsalt nii kohutavalt rõve.

Siis otsisime me kohe selle kämpingplatsi üles. Oli ta jee keeruline. Lihtsalt ülesmäge minna ja ongi. Võtsime selle üheks ööks (6 euri nägu), seal sai õnneks ka kämpingu telki kasutada. Ohh, oli sealt alles vaade!

Esimene kämping Montenegros oli Plušines (22.08). Seda haldas mingi äge umbkeelne mees. Aleksander-Aco oli ta nimi. Ta oli seal linnas vist väiksemat sorti kunn. Lisaks ilgelt suurele maalapile (kus ta kasvatas ploome ja pidas autocampi ning apartementi), omas ta ka restorani ja ajas oma puskarit - 50%st Slivovici, mida ta meile muidugi ka kohe pakkuma hakkas. Mari purssis temaga vene keeles, tema meiega ikka oma serbohorvaatia keelt, aga saime talt üsna palju inffi. Näiteks saime teada, et Piva järv, mille ääres me olime, on 100 m sügav. Ta tahtis meile ka raftingut pähe määrida, see oleks kindlasti hiiglama tore olnud, aga me keeldusime.. Selleks korraks.

24.08 jõudsime Budvasse. Seal hakkasime kohe kämpingut otsima, aga see ebaõnnestus meil. Ühed juhatasid meid ühele tänavale ja siis sel tänaval juhatati meid ühele teisele tänavale ja nii me edasi-tagasi pendeldasimegi, ma julgeks öelda, et umbes tund aega. Ja need tänavad olid suht naabertänavad. Otsustasime vahepeal toituda, sest meil olid jõuvarud otsas. Siis õnnestus meil lõpuks kohalike lahke abiga kämping ka üles leida. Seal läks meil maksma 5€ öö. Sealne kämping oli küll suur peldik. See ala oli väga suur muidu ja oli suht autosid ja telke täis, wc-sid oli kogu selle krempli peale ainult neli ja ainult üks dušš. No ja wc-d ei saa nii nimetada, tegemist oli selle auguga maas...

25.08 hommikul sõitsime bussiga Morinjsse, kuna Mari oli lugenud, et seal on üks parimaid kämpinguid Montenegros. See info osutus tõeseks. Tegemist oli ühe pisikese külaga Kotori lahe ääres, kämpingu omanikuks oli keskealine Duško, kes oli selle ülalpidamisega tegelenud juba 30 aastat. Ta lubas meil telgi oma mandariinipuude alla panna ja ütles, et maksame siis, kui lahkume. Panime telgi püsti ja läksime otsejoones randa. Appikene. Vot seal asub maailma kõige ilusam rand, kus ma seni käinud olen. Vesi oli super. Läpipaistev ja helesinine nagu igal pool mujalgi Crna Goras. Vesi ongi selline ja põhja näed ka siis, kui vesi juba üle pea on. Uppuda on seal muidugi raske vist, sest vesi on nii soolane, et see kannab sind lihtsalt edasi. Aga see rand, seal oli super ujuda! Kuna tegemist oli külaga, oli seal vähe inimesi. Rand ise oli ka väike. Ja ujuda nende imeliste mägede poole, oehh. Ausalt ka, mul pole sõnu. Ma pole ilusamas kohas kunagi olnud ja vist niipea ei jõua ka..

Kui me tegime järgmisel päeval väikese ekskursiooni Kotori lahe ümber, siis õhtuks olime tagasi kämpingus. Tahtsime Duškole raha maksta ja andsime talle selle summa, mis ta meile alguses ütles, kuid mõne aja pärast tuli ta meie telgi juurde, andis muist raha tagasi ja ütles, et me oleme tudengid ja nii, et teeb sotsi (Mari tegelt on ka tudeng :P). Ja siis kutsus ta meid õhtul enda juurde veini jooma. Pika häbenemise peale me läksimegi. Mõtlesime igasuguseid küsimusi välja, et millega Duškole läheneda, imelik oleks ju olnud minna ukse taha ja öelda, et "You promised us wine so here we are". Küsisime siis algatuseks seda, kas ta oskab soovitada mõnda teist sama ilusat/toredat kämpingut lõunas. Ta pani meid oma terrassile istuma, tõi veinipudeli, saia (!), vinnutatud liha ja juustu ja hakkasime juttu rääkima. Pärast tuli teine pudel veel. Ohohhoo :D Ta lubas meile öösel igasuguseid asju, et annab meile viinamarju ja rosmariini ja lubas meil enda juures süüa teha ja külmikust õlut ja cocat võtta jms, aga kuna me ärkasime plaanitust kaks tundi hiljem, siis olid tal juba uued pruudid külas kohvi joomas :D Selline mees siis. Aga temalt ma saingi endale uued uhked käimad! Hahhahahahaa.

27.08 Jõudsime viimasesse kämpingusse Petrovacis. Mari hakkas seal kohe discounti nõudma, sest reisikirjas oli märgitud, et kui on low-season, saab 20% vms alla. Saimegi. Taheti võtta pass tagatiseks, aga me tahtsime kohe ära maksta, sest äkki lahkumise hetkel on mingi teine tädi tööl ja siis pead hakkama otsast peale jaurama selle soodustusega. Maksime esialgu ainult ühe öö eest (kokku 8.80€), kuid hiljem otsustasime teisekski jääda, aga teise öö eest me enam ei maksnud. Piinlik tunnistadagi, aga meil oli juba üsna kriitiline seis ja pealegi kui me lahkusime, polnud ühtki tädi valvelauas, kellele maksta...

Petrovacis magada oli kõige rõvedam. Esiteks olid puusakondid juba kõva maa peal magamisest valusad, teiseks olid seal mingid rõvedad väikesed sitikad, kes hammustasid ja kolmandaks hakkas viimasel ööl, õigemini kell 5 hommikul, tormama. Mõtlesime küll, et meie telgike ei pea vastu, aga ta pidi! :D Sinna me oma ilusa sinise kaaslase jätsimegi, sest polnud mõtet sellist närakat tagasi koju tassida.

Ööelu

Kui Belgradis ostetud vino osutus pöördevabaks, otsustasime kohalikke hosteli ümber olevaid baare külastada. Need olid päris huvitavad. Näiteks ühte, kuhu me sisse astusime, küsiti "What are you looking for?".. Nagu mismõttes? Me ei läinudki kuhugi istuma,sest meil olid dinaarid laiaks löödud juba ja kaardiga ei saanud ka kusagil maksta. Rix kostis selle "baari-tuuri" peale järgmist: "See on linn, kus ainult süüakse". Ja tõepoolest. Peale selle ei joonud mehed baaris laua taga mitte õlut vaid limonaadi.

Olles eelnevalt In Your Pocketeid uurinud, oli meil kindel plaan minna Sarajevos kohalikku Zavoodi. Selle baari nimi oli Marquee ja õhustik oligi üsna sarnane. Koht ise oli ilgelt pisike, küll olid sellel avaramad aknad. Jõime seal ühe raki ja tõmbasime minema, sest ma ei suutnud seal istuda eriti. Seal oli lihtsalt nii kohutav suitushais.

Muud tähelepanekud

Balkan ja võõrkeeled. Enamik teenindajaid Serbias olid ebaviisakad ja ülbed. Peale selle ka umbkeelsed.

Häda ei anna häbeneda? Annab ikka küll! Avalikke WCsid seal Balkanil suurt polegi. Enamik peldikuid Belgradis maksid 15-45 dinaari (2,50-8 krooni), Montenegros aga 0.30-0.50€. Jõhker hind ikka inimlike hädade rahuldamiseks. Müstiline ongi see, et baare on tänavad täis, kuid isegi nendes pole klientide jaoks WCsid ja selleks, et baaris joodud kohv/õlu välja siristada, pead maksma mingi kaheksa krooni ja seda ka kohas, kus on vesikloseti asemel auk ja kus pole ka WC-paberit, soojast veest rääkimata.

Rahatähtedest. Vahetasime Serbia lennujaamas kohe eurod dinaarideks ümber. Rahatähed on neil ilgelt suured, aga poodides/burksiputkades jm pole neil raha tagasi anda.

Suitsetamine. Seda tehakse igal pool ja igal võimalikul hetkel. Näiteks rongis. Rongis olid vagunid, aga enamasti seisid inimesed koridoris, kuna seal tohtis avatud akna all suitsetada. Meie vagunisse istus aga üks vanaisa oma lapselapsega. See vanaisa küll ei viitsinud püsti tõusta ja tiris suitsu tõmmata sealsamas istudes. Siis teine ere moment on meeles Bari rongijaamast, kust ostsime tagasisõidu pileti Belgradi. Sealne tädi istuski leti taga, suits hambus...

Bussisõit. Kuigi piletid Montenegro linnade vahel pole kallid (ega ka vahemaad pikad), on seal siiski üks aga. Pagasi eest küsitakse raha. Kui sõitsime Barist Petrovaci (pilet ise maksis 2.50€), küsis bussijuht meilt kolmelt kokku pagasiraha 2 eurot. Kui see juba siis kummaline tundus, tundus veel enam kummaline see, et kui Barist Belgradi sõitsime, küsiti pagasi eest ainult 50 senti. Barist Petrovaci on ainult 20 km, siis Barist Belgradi ca 450 km. Ja mis veel õudsem, oli see, et Belgradi bussis ei olnud WCd!!!! Minu kui selle imelise asutuse tiheda külalise jaoks oli see suht piin. See-eest tegi buss iga 20 minuti järel peatusi :s Umbes südaööl ma ka ühes peatuses ka seda võimalust kasutasin. Mis arvate, kas tegemist oli vesikloseti või auguga?

Belgradis oli igav liiv ja tühi väli. Kui keegi peaks kunagi valima, millise Balkani riigi pealinna külastada, siis Belgradi ei oleks igatahes mõistlik valida. Ja milleks üldse minna linna, kui on olemas nii imearmsad väikesed külakesed, kus on palju mõnusam olla :)

2010-09-20T10:50:00.002+03:00

Hmm..redigeerisin siin drafti reisimuljetega ja kogemata läks see (korraks?) avalikuks ka, asi on veel poolik ja kes näeb feediga mu postitust, siis.. see on poolik! :)

Ootusärevus

2010-08-11T14:10:00.003+03:00

Täna hakkan vist juba reisikotti pakkima, et jõuaks paar päeva veel asjade üle järele mõelda ja nii ei unusta ma ehk midagi olulist maha.
Laupäeval istun 6.30 bussile ja hakkan Riiga kihutama. Seal ootab mind Elina :)
Mari tuleb vist juba esmaspäeval Tšehhist Riiga ja Rix teisipäeva õhtul Tartust. Ja siis kolmapäeva hommikul veereme lennujaama, kust läheme omakorda Serbiasse. Ja sealt Montenegrosse ja Horvaatiasse ja Albaaniasse või siis kuhu iganes meie jalad (näpud?) meid viivad. Olen igatahes põnevil, sest pole kunagi nii organiseerimata reisile läinud.
30. augustil tagasi :)

Puhkus vol 1 vol 3

2010-07-27T11:00:00.011+03:00

Esmaspäeval, 19ndal äratas mind Jaava sõnum, kus ta kirjutas, et nad lähevad Võsule ja et kas ma tulen ka kaasa. Mõtlesin, et mis mul muud ikka tarka puhkusega peale hakata on, pigem ikka olen kusagil mujal kui kükitan kodus. Muidu oli plaan Avega deitida, kuna ta pani teisipäeval Norrasse ajama, aga nagu tuli välja, ta ei vajanudki tol õhtul minu seltskonda :P Niisiis leppisime kokku, et minek võiks olla varajasel pärastlõunal, aga aeg venis ja venis, lõpuks ma loobusin ootamast ja läksin terrassile päevitama. Sõitma hakkasime vist alles 17 ajal. Vahepeatused Jüris ja Viitna burksiputkas ja kohal me olimegi :)

Jaava sõbranna rentis seal suvilat ja oli lahkesti nõus külalisi vastu võtma. Panime asjad tuppa ja haarasime ujumisriided, et randa minna. Paraku oli rannas väga kõva ja külm tuul. Mina olin endiselt haige ja ei hakanud seetõttu vette minema. Samuti loobusid Jaava ja Priit. Otsustasime hoopis Käsmu minna, kuna seal olla vaiksem rand. See oli tõsi, aga mina vette siiski ei roninud. See-eest panin oma merepõhjast jala alla jäänud kivi soovikivimäkke. Või kuidas nüüd seda nimetadagi. Nüüd ootan ja loodan, et soov ka täide läheb :P
Pärast ujumist otsustasime natuke metsas matkata. Ekslesime seal mõnda aega ja peletasime sääski, keda oli tõesti palju. Päikeseloojangu ajaks üritasime tagasi Võsule jõuda, et kohalikus rannas seda nautida. Paraku me seda ei näinud, kuna tükike maad jäi ette :( Aga see-eest said Jaava ja Priit nautida öist suplust koos luigeperega :)Suvilasse tagasi jõudnud, hakkasime grillima. Seda sai kohe varajaste hommikutundideni tehtud. Varsti pugesime telki ära.
Hommikul panid Jaava ja Priit ajama ja jätsid mu suvilasse. Jõin siis vaikselt kohvi ja sõin võileibu, vahepeal kadus ka Jaava sõbranna ära, nii et olin seal päris üksi. Aga õnneks nad kõik saabusid peagi ning me sõitsime tagasi pealinna.
Õhtul saatis Jaava aga jälle sõnumi, et neil on plaanis väike matk Elvas ja et kas ma tahan kaasa tulla. No mida paremat mul ikka teha oli, haarasin härjal sarvist.

Kolmapäeval, 21sel oli varajane äratus, sest plaan oli juba kell 9 startida. Mina sain veel autos magada, nii et ei saanud une puuduse üle kurta :) Tartus läksin ma Turu infopunkti, kus mul oli plaanis internetis istuda ja reisipäevikuid lugeda, kuna ma polnud jõudnud eriti reisi plaanimiseni.. Seda ma seal mõnda aega tegingi, samal ajal kui Jaava ja Priit linnavalitsuses näitust üles panid. Poole kolme ajal läksime aga lõunatama, siis avasime näitust ja ajasime veel Tartus mõnigasi asju. Õhtuks jõudsime Elvasse, kus sõime kõhud täis ja kust me ka reisimoona kaasa ostsime.
Matkaraja algusesse jõudsime jällegi üsna hilja. Marssisime sääski trotsides ja vahepeal peatudes umbes 4-5 km. Kõige lõbusamaks läks siis, kui juba pimedaks hakkas minema. Jaava teadis, et oli üks teeots, mis pidi kuhugi metsa sisse keerama, aga märgistust oli suht keeruline üles leida. Lõpuks ma siiski silmasin seda ja millegipärast olin mina kolmest pimedast :) kõige nägijam ja sain seepärast kampa läbi pimeda metsa juhtida. See oli päris põnev kogemus :D Hea, et pime oli, sest esimene inimene saab ikka hästi palju ämblikuvõrke näkku ja suhu ja igale poole mujale. Pimedas kahjuks ei saanud ka metsa ilu nautida, aga võib aimata, et seal oli päris ilus. Igasugused astangud ja muu selline. See metsavaheline turnimine tundus kuidagi eriti pikale venivat, aga lõpuks jõudsime ikka kohale ka. Taevas säras suur ja kollane kuu ja üldse oli väga romantiline seal :) Istusime siis laua taha ja jõime siidrit/õlut ja jutustasime. Kui kuu langema hakkas, ajas Jaava telgi püsti, et ikka midagi näeks. Üsna pea pärast seda hakkas mul külm ja ma ronisin esimesena magama.
Hommik oli täielik paradiis. Õnneks oli kõrgete puude all hea magada, päike ei hakanud sisse kütma.Vedelesime seal üsna pikalt, keetsime priimusel kohvi ja suppi, pakkisime asju, käisin all jõe ääres end külma veega pesemas. See oli ka täielik chill. Polnudki varem paljana jõe ääres ringi silganud :P
Lõpuks asusime teele. Ees oli vist umbes 9kilomeetrine matk. Aga see üheksa kilomeetrit tundus küll illgelt pikk olevat. Noh eks asi oli selles ka, et väga kuum oli. Ja meil oli vett väga vähe. Vinguda on ikka tore, eks. Aga muidu jäi tee peale nii mõndagi vaadatavat. Näiteks vaaterorn, kuhu me Priiduga ikka tublisti ronisime. Sealt oli väga rahustav vaade.Tee peale jäi Nõiamaja, kus tegime väikese peatuse.
Siis jäi tee peale ka Suur Umbjärv, kus me käisime end vette kastmas. See oli meile tõesti vajalik, sest olime juba üsna väsinud ja higised. Mitte et see vesi eriti jahe oleks olnud, aga kosutav oli ta siiski. Jälle eraldatud koht, kus oleks vabalt võinud skinny-dipingut teha.See Umbjärv oli õnneks üsna matka lõpus ja peagi jõudsimegi tagasi parklasse, kust tegime ruttu minekut. Kõhud olid tühjad ja janutas. Käisime taas poes ning läksime ühe paisjärve äärde pikutama ja toituma. Sealt liikusime aga mõnigase viivitusega ja erinevate autodega Erkki juurde, kus sai saunatada ja telkida.
Tagasiteel tegime mõnetunnise peatuse Tartus, kus ma käisin sihitult ringi, kuna Rix ei saanud minuga deitida ja kell 10.30 olid kõik söögikohad veel kinni. Vähemasti need, millesse ma minna tahtsin. Tundus, et aeg pole kunagi nii aeglaselt liikunud. Jõudsin poole tunniga teha kaks tiiru Rüütli tänaval asuvate söögikohtade ees, põigata läbi ülikooli peahoonest, minna mööda Vabaduse pst-d Laiale tänavale, põigata sisse Botaanikaaeda ja käia sealgi ühe tiiru. Siis sai kell lõpuks 11 ja ma sain Creppist oma pannkoogi kätte. Mmmm :)

Puhkuse viimased päevad olen siis redutanud Peetris. Erandina küll laupäev, kui käisin Heleniga lõpuks "Sex and the City 2" vaatamas. No tõesti. Väga halb film.
Ja tööle pole ma veel jõudnud, kuna ilmad on nii kuumad. Seega töötan kodust. Neljapäeval vist muidu lähen lõpuks EKIsse ka.
Ja siis veel leidsin kompanjonid Plink Plonkile, nii et võib juhtuda, et veedan oma laupäeva taas Tartus :)

Puhkus vol 1 vol 2

2010-07-25T18:03:00.009+03:00

Reedel, 16ndal oli Helenil jälle üks asjaajamine ja seetõttu lükkus minek üsna hilja peale. Tulema saime alles siis, kui Salacgrivas esimene artist juba laval oli. Tegime vahepeatuse Pärnu Selveris, kus ma käisin pea laiali ringi, ei osanud midagi riiulitelt haarata. Lõpuks haarasin mõned saiakesed, banaanid ja siidrid ning tee Läti poole võis jätkuda. Vahetult enne piiripunkti tuli mul meelde, et mul jäid igasugused isikut tõendavad dokumendid maha. Nimelt jätsin rahakoti koju kartuses, et see võib kaduda või keegi võib selle telgist varastada. Ikla piiripunktist läbi sõites hoidsin hinge kinni, aga õnneks meie autot kinni ei peatatud. Parajasti kontrolliti üht teist sõiduautot.
Üsna pea olime Salacgrivas ja meie suureks rõõmuks ootas meid küll vähemalt kilomeetrine järjekord parklasse. Oi, kui kuri Kristo oli. Aga ta tegi väikse triki ja saime ilusti järjekorda vahele trügitud. Õnneks see järjekorras venimine väga kaua aega võtnudki ja lõpuks mitut keelt purssides saime auto ilusti pargitud. Parklas olid nii mõnedki oma telgi üles pannud. Me teadsime ka juba, et telklas on juba ruumiga kitsas käes, aga haarasime siiski asjad ja hakkasime otsustavalt 100 m kaugusel asuva telkla poole kõmpima. No ausõna. Ruumi ei olnud absoluutselt ja tegemist oli esimese päevaga. Eriti ei tahtnud nagu välipeldikute kõrvale ka telki püsti panna, kuigi seal ruumi oli. Lõpuks leidsin ühe tillukese augu ja kuna meil oli üsna tilluke telk, siis saime selle ilusti sinna topitud. Kui meie telk üles sai, saabus ka teine autotäis sõpru. Ka nendel oli vaja kohta, kuhu telk üles panna. Õnneks oli meie telgi naabriks üks tore lätlasest/austraallasest tütarlaps, kes eelnevalt oli kiitnud minu Popeye'ga särki ja ta oli lahkelt nõus enda telki ja veel ühte tee peale jäävat temalegi võõraste lätlaste telki nihutama, et meie sõbrad meie kõrvale saaks. Awww :) Mõningad ümberkorraldused ja Katrin-Marja-Liisa said endagi telgid püsti.Kulistasime ruttu ühed siidrid-õlled alla ja ruttasime festivaliplatsi, kuna Popidiot hakkas esinema (kell 21.45 õhtul!!!). Jõudsime vist umbes teise loo ajaks ja tantsisime tublisti lõpuni. Kui nemad lõpetasid, läksime pealava otsima, kus oli juba peal Happy Mondays. Noh.. see nägi üsna kummaline välja. Lava oli täidetud justkui mingite suva tüüpidega. Lauljanna nägi ka nii random välja.. Lisalugudena tulid nende kaks tuntuimat hitti ka ikka ära - "Step on" ja "24 Hour Party People". Elasime siis neile kaasa ja pärast seda läksime tantsutelki Jesset vaatama. Jesse jättis mulle ja Kristole TMWil väga hea mulje, aga Lätis oli nende koosseis kahanenud. Neljast mehest oli saanud kaks. Tantsisime seal natuke aega, aga kuna Helenile see tümm ja narkopeo valgustus ei istunud väga, siis läksime randa. Oi seal oli väga romantiline :) Päike oli just loojunud ja vesi oli väga soe.Siis oligi aeg tagasi pealava ette ronida, sest esinema hakkas ei keegi muu kui UNKLE. Mahutasime end lava ees oleva helipuldi kõrvale ilusti ära, ruumi oli üsna lahedalt ja olime päris ees ka, piisavas kauguses, et näha laval olevaid mehi ja ka visuaale. Visuaalid olid küll väga ägedad ja üldse oli UNKLE ikka väga hea!Pärast UNKLE'it läksid Kristo ja Helen telklase, mina jäin Katrini ja Marja-Liisaga festarialale chillima. Käisime ringiratast, tantsisime Red Bull Music Academy ees, mina jõin teed :) ja teised tüdrukud õlut. Vahepeal ajasime Katrinit taga ja tema meid ja siis jälle meie teda. Mingil hetkel otsustasime siiski magama minna.

Laupäeval, 17ndal hakkas 8 ajal päike nii kõvasti kütma, et ei olnud enam võimalik magada. Tuli välja, et Kristo ja Helen said kokku vaid paar tundi und, sest meie lahke lätlasest/austraallasest naabri sõbrad olid vääääga lärmakad. Mina ei tea sellest midagi, mul olid kõrvatropid :) Ma ei tea mitmendat korda ma pean juba tänama ennast, et nad mul igal pool kaasas on. Nii et soovitan, kes iganes läheb festarile, siis need kuluvad marjaks ära.
Ajasime siis kargud alla ja otsustasime randa minna, et saaks veidigi oma kuuma keha jahutada. Duši kasutamine maksis 1.50 latti ja see oli liiga suur summa meie jaoks. Kõndisime siis festari ala taga asuvasse randa, kuna Marja-Liisa kogemusi mööda ei lastud enne esimesi esinejaid rahvast sisse, aga rannast nägime, et sel aastal lasti ikka küll. Ujuda me kahjuks ei saanud, kuna meri oli väga kivine, aga vees istumine jahutas küll keha ja ajusid. Väga mõnus oli.Pärast randa otsustasime linna kõndida, kus oli üks pisike pood. Ostsime jahutavaid jooke ja ka mingeid näkse ja asusime telkla poole teele. Kuuma ilmaga kulusid nii mõnedki külmad joogid tee peal ära. Telklas külastasime kebabi-putkat, kust sai imehead lavaši-kebabi! Kuigi me kõik ostsime endale väikesed kebabid, ei suutnud keegi meist neid lõpuni süüa, sest nad olid mega suured! Ja väga head!Pärast tõhusat lõuna/hommiku- ja minu jaoks isegi õhtusööki võtsime rüüped kaasa ja läksime festari alal olevasse randa, vahepeatusega maanteeäärne metsatukk, kus said lahendatud jällegi mõningased joogid. Olime mõnda aega rannas, jõime kokteili ja jahutasime end vees ja siis suundusime järjekordselt telklasse, kus istusime Maarja ja co telkide juurde, et nad saaks teha vesipiipu ja juua veini. Sinna see aeg kuluski ja kuidagi väga järsku oli kell väga palju ja mul hakkas hinges närima, et mis mõttes me tulime festivalile, kui me ei näe ühtegi bändi. Õnneks Kristo ja Helen olid nõus minuga festari alale tagasi minema, kus nemad aga kohe süüa ostma läksid. Mina vaatasin mõnda aega pealaval esinevat And So I Watch You From Afari, mis jättis lühikese ajaga väga veenva mulje. Pärast kommentaartidest lugesin, et teisedki kiitsid seda. Siis oli aeg Kira Kirat kuulata. Kuna ma olin seda eelmise aasta Plink Plonkil näinud, siis otsustasin isegi süüa ostma minna. Käisin kogu ala läbi ja no ei olnud absoluutselt ühtegi putkat, kus oleks toitu müüdud. Igal pool ainult õlu. Tegelt ühes kohas müüdi küll süüa, aga seal olid liiga meeletud järjekorrad ja kuna ma olen kärsitu ja mulle ei meeldi oodata, siis ma otsustasin toidust loobuda. No ausõna, festari külastajaid oli väga palju ja toitlustuskohti liiga vähe ja teenindus liiiiga aeglane. Ja lätlased räägivad veel, et eestlased on aeglased. Nagu mis mõttes?!
Läksin siis sama targalt (tühja kõhuga) tagasi Kira Kirat kuulama. See lõpes peagi. Suundusime siis jälle pealava ette, kus hakkas esinema Scissor Sisters. Noh, ütleme nii, et minul oli väga lõbus :D Kristo muudkui niheles ja ega ta lugudele ei plaksutanud ja vahepeal kadus ta Heleniga randa romantikat tegema, aga mul oli väga tore olla seal. Nii positiivse muusikaga ja olekuga bänd, et anna minna. Pärast neid esines kõrval asuvas I Love You telgis Ewert ja draakonid. Noh..See oli väga kummaline. Bändil läks nii kaua soundcheckiga aega, kuigi nad oleks ammu pidanud juba esinema. Lõpuks nad seda siiski tegid ja nad kõlasid väga hästi! Nautisin neid vist umbes pool tunnikest, kui Marja-Liisa tuli telklast tagasi. Ta oli lubanud minuga tulla Muse'i ajal ette kargama. Läksime positsioone sisse võtma.
Tagant järele mõtlen, et poleks pidanud seda tegema :P Aga samas jälle on tore näha maailmakuulsaid staare päris oma silmaga päris lähedalt. No ikka nii lähedalt, et näed ikka näo ära ja veendud, et tegemist on õigete inimestega. Saime üsna ette, aga kuna ma nii fricking lühike olen, siis oli nägemisega ikka natuke raskusi, eriti siis kui rahvas plaksutas või viskas niisama käsi õhus püsti. Õnneks olid olemas ka suured ekraanid.
Muse lasi end muidugi oodata. Ükski teine bänd ei hilinenud ja kõik käis täpselt graafikus, aga no muidugi Muse pidi hilinema. Lõpuks tulid nad lavale ja trall läks lahti. Muse'i visuaalid olid ka ülišefid, eriti need rohelised laserid. Sel hetkel mul oligi kahju, et nii ees seisin, oleks tahtnud neid lasereid ka tagant poolt näha. Aga samas oli laserite all ka vinge seista, siis ei tulnud muidugi bändi vaatamisest midagi välja, sest pea kohal välkuvaid laserkiiri oli palju põnevam jälgida :P
Mida siis Muse'i live'i kohta öelda..Hmm..No kahtlemata oli see hea kontsert, bänd oli hea, ikkagi maailma parim live-bändiga tegu ju. Ainult et publikuga suhtlemisest jäi puudu. Nad kuidagi eriti üldse ei tahtnud suhelda. See jättis bändi kuidagi kaugeks. See oleks vist ainuke halb asi, mida kontserdi kohta öelda saab. Lõpu poole liikusime Marja-Liisaga juba ka natuke taha poole, sest tal hakkas allergia ja uni, ta jättis mu üksi ja siis ma nautisin viimaseid lugusid ja lisalugusid üksinda.
Pärast Muse'i sain Kristo ja Heleniga kokku, kellega läksime telklasse ära magama, kuna järgmisel hommikul oli pikk sõit ees ja Kristol oli vaja ometi kasvõi natukenegi magada, et suudaks roolis olla.

Pühapäeval, 18ndal ärkasime taaskord kell 8. Seekord olid ka K&H magada saanud, sest väsimus oli liiga suur olnud. Meie lõbusad ja lärmakad naabrid olid endiselt lõbusad ja lärmakad, ilmselt nemad polnud veel magama läinudki. Jõid nemad aga viina veega. Ja räuskasid. Me otsutasime siis kodinad kokku pakkida js Ainaži poole teele asuda. Nimelt olin lubanud Elinale, et lähen talle külla. Äratasime ta kell 9 üles :P Ta asus kohe kohvi ja kooki tegema. Jutustasime mõned tunnid, sõime kooki ja võileibu, jõime hommikust Bacardi Razzi ja läksime linna ekskursioonile. Elina isa oli nii lahke meid sõidutama :) Kõigepealt muidugi käisime jällegi meres ujumas. Mõnus jahutav oli. Kui aga Ainažist oli aeg ära tulema hakata, siis hakkas kõvasti vihma sadama. Vahepeal vihm rauges ja kui üritasime siis taas kuivalt autoni jõuda, hakkas uuesti ladistama. Justkui maailm tahtis meile märku anda, et ärge ometi minge veel. Sõitsime Elina ja ta isa auto taga vana Pärnu mnt kaudu Eestisse, kuna ma kartsin jälle, et äkki tahetakse dokumente kontrollida, aga õnneks läks kõik õnneks.

Ja siis seisis mul ees veel üks nädal puhkust, mille jooksul suutsin ma ka igasuguseid uusi ja põnevaid asju korda saata! Sellest järgmine kord, sest praegu ma ei jaksa enam kirjutada.

Puhkus vol 1 vol 1

2010-07-24T23:06:00.004+03:00

Homsest saab mu esimene ametlik puhkus läbi. Lühikeseks ta jäi, aga õnneks oli ta sisutihe :) Nagu tõotab tulla ka puhkus vol 2.

Reedel, 9. juulil oli viimane tööpäev. Kui õigesti mäletan, siis sõitsin pärast tööpäeva lõppu linna, et minna Avega kinno Twilighti vaatama. Pärast filmi läksime Solarise toidupoodi, et õhtuks midagi hamba alla võtta, aga tahkete asjade ostmiseni me ei jõudnudki, kuna Ave sõber helistas talle ja kutsus teda Pääskülasse grillima. Kuna see oli kodus istumise asemel parem valik, siis haarasime võimalusest kinni. Õhtusse kuulus lisaks grillimisele ka lõbus seltskond, saun, siidrid, vein, ilmatumal kombel eesti sülti ja muud eesti musa ja sääski.

Vahepealsest ei mäleta ma midagi, ju siis midagi ei toimunudki, aga pühapäeval, 11ndal sõitsime Heleniga Tartusse. Mul sai see plaani võetud juba ammu, kui Rix kutsus mind sinna jalka finaali vaatama. Paraku juhtus nii, et kui oma jala Tartu pinnale sain, teatas Rix, et tema lahkub hoopis sealt. Nii siis pole ma teda siiani kohanud, kuigi võimalusi selleks oli mitmeid. Näiteks ka eile. Aga mis seal siis ikka, eks me Riias kohtu, kui ta jälle tähtsat lendu maha ei maga:P Viskasime siis kodinad sugulaste juurde, rääkisime törts juttu ja seadsime oma sammud Illegaardi. Seal oli väga umbne. Ja palju rahvast. Mäng oli põnev ja tulemusega peaks rahule jääma. Minu lemmikud võitsid ju! :P Tegelt ma hoidsin sel õhtul pöialt rohkem Hollandile, kuna EKIs oli majasisene ennustus käimas ja Hollandi võidu korral oleksin selle (Kristo abil) kinni pannud.. Illekast läksime edasi Zavoodi. Oli Heleni esmakordne käik :D Ta vist ei olnudki väga šokeeritud. Ega miski teda väga šokeerida saanud ka, kuna oli liiga vähe inimesi. Lahkusime sealt üsna varakult, kuna Helenil oli järgmisel hommikul üks asjaajamine.

Esmaspäevaks, 12ndaks oli meil plaan randa jõuda, aga läks kuidagi nii, et palju aega kulus mujale. Käisime turul marju ostmas ja kohvikus istumas jms, nii et Emajõe äärde jõudsime alles päris hilja. Isegi Mell liitus meile, kes tuli töölt ära, kuna nii fricking kuum oli olla. Ronisin ka esmakordselt Emajõkke. Päris hull oli. Inimesi liiga tihedalt jne ja kui ma mõtlesin kõikidele neile, kes sinna ära on uppunud ja siis seal pikka aega ligunenud, siis kadus igasugune tahtmine seal ujuda. Õhtul käisime plikadega veel kokteilitamas ja nii vist oligi.
Teisipäeval, 13ndal ärkasime varakult, et jõuaksime bussile, mis viis meid Saadjärve äärde. Seal oli juba päris mõnus. Olime seal vist viis tundi, jõudsime mitu korda vees käia ja mõningasi reisiplaane teha. See oli see tore päev, kui ma sain päikesepiste ja külmetuse samal ajal. Awesome. Ma ikka oskan. Kella 18ks leppisin Jaava, Carmeni ja Kadriga Panges deidi kokku, kuna see on mu igakordne Tartus-käimise traditsioon. Sain oma Kung Po ja Sammuva Mammuti kätte ja elu oli ilus. Ainult et kurk hakkas valutama. Aga et olin juba Carmenile lubanud temaga Emajõkke minna, ei saanud ma sellest taganeda. Pealegi oli rõvedalt kuum olla. Hulpisime mõnda aega külmas jõevees ja tulime tulema. Öösel käisid mul siis külma- ja kuumahood kordamööda, lisaks sellele oli nohu ja kurk valutas. No ei olnud tore olla.

Kolmapäeval, 14ndal sõitsime tagasi Tallinna, kus ma aga end ravida ei kavatsenudki. Nimelt ostsin ühepäevase Õllesummeri pileti (jaa, piinlik, ma tean) ja just sel õhtul esines Calvin Harris. Kuna olin haige ja leidsin, et pole hea järgmisel hommikul Mustamäel ärgata ja seal haigena ringi loivata, siis otsustasin kaine olla ja autoga minna. Saime Avega Roosikrantsis kokku ja sõitsime laululavale. Õnneks me eriti vara kohale ei jõudnud, nii et ma ei pidanud seda õudust väga kaua kannatama. Nägin vist ainult Smilersit. Avel tekkis seal uus sõber, nagu ikka temaga juhtub iga kord :D Calvini ajaks suundusime ette poole, et saaksin ikka veenduda oma silmaga, et laval on Calvin Harris ja ei keegi muu. Oligi :P Päris tore oleng oli. Musa kiskus käima ja lood olid kõik tuttavad. Pärast Calvinit loivasime natuke laululava ümbruses ringi, ma otsisin endale teed ja siis asusimegi väljapääsu poole, kus üritasime taksot saada. Otsustasime ühe kasuks, mis võttis Vabakale sõidu eest 100 krooni. Sõidutasin siis sealt kamba Mustakale ja tulin ära koju magama. Seekordne kaine Õllesummer ei tundunudki sugugi nii hull kui eelmisel aastal Moby kontserdi ajal, aga ilmselt seetõttu, et nüüd oli vähem inimesi.
Mida ma neljapäeval tegin, eriti ei mäletagi. Aga reedel asusime teele Lätti Salacgrivasse Positivus Festivalile. Sellest järgmine kord:)

Muusika-aasta esimene pool

2010-05-28T10:59:00.004+03:00

Kõiki kindlasti väga huvitab (:P), millised on minu meelest selle muusika-aasta esimese poole parimad albumid. Kui eelmine aasta oli minu jaoks tõsiselt hea eesti musa aasta, siis sel aastal on lood teistpidised.

Niisiis minu top 3:
1. Vampire Weekend Contra
2. Yeasayer Odd Blood
3. OK Go Of the Blue Colour of the Sky

Veel toredaid albumeid: Caribou Swim, Gorillaz Plastic Beach, Hot Chip One Life Stand, Jónsi Go, LCD Soundsystem This is happening!. MGMT Congradulationsist ja Massive Attacki Heligolandist ootasin enamat, mis aga ei tee siiski neid albumeid halvaks. Toro Y Moi Causers of This oli ka päris tore avastus.

Eesti plaatidest on seni muljetavaldaivamad olnud Malcolm Lincolni Loaded with Zoul ja opium flirti Dejavoodoo. HU? HU2 pealt leidub samuti nii mõnigi tore lugu (käed, kus on käed, kus on käed, kus on käed, teki peale!)

Olen põnevil, mis edasi juhtub...

Poolaasta kokkuvõte last.fmist:
olen ära kuulanud 11845 lugu ja tutvunud 512 uue artistiga.

Top 10 artisti:
1 Radiohead 402
2 Malcolm Lincoln 323
3 Yeasayer 250
4 Claire's Birthday 238
5 Vampire Weekend 231
6 ans. andur 222
7 Gorillaz 218
8 HU? 180
9 OK Go 176
10 Sigur Rós 172

Top 12 lugu:
1 Malcolm Lincoln – Siren 71
2 Hot Chip – One Life Stand 51
3 Caribou – Odessa 50
4 Jeff Buckley – Last Goodbye 43
5 ans. andur – (Sa olid mu viimase leveli) Lõpuboss 38
6 Malcolm Lincoln – Uu Monica 37
6 opium flirt – Strange Commitment 37
8 Malcolm Lincoln – World Iz Cruel Yahaa! 36
9 Yeasayer – Ambling Alp 35
9 The xx – Islands 35
9 Vampire Weekend – Giving Up the Gun 35
9 Leegitsev Sidrun – Lydia 35

Veidi üle nädala veel ja siis on mul esimene puhkus, kuhu sisse jääb Tartu ja Positivus ja võib-olla veel mõni tore ettevõtmine (telkimine ja Peipsi?:D) :) Ja siis on veel kolm nädalat tööd ja siiis ja siiis ja siiiiis - Serbia & Montenegro, jess! Tahan juba!

2010-05-20T15:22:00.002+03:00

pole niiiiiii-iii ammu kirjutanud.
tegelt tahtsin praegu aint seda oleda, et jõle chill on olla. päike soojendab ja muusika paitab kõrvu. ja see, et ma tööl pean praegu istuma, ei morjenda mind ka üldse mitte.
uuuuuuhhhh:)

2010-04-12T10:38:00.001+03:00

Ahjaa. Reedel sattusin jumalast kogemata teatrisse. Hästi tore oli. Aitäh, Siim! :)

2010-04-12T10:27:00.002+03:00

Panen siva kirja, mis viimasel kahel nädalavahetusel tehtud sai.
Eelmisel oli mõnusalt pikk nädalavahetus. Neljapäeval jalutasime Avega jalgsi kesklinna. Reedel olin ilmselt kodune, laupäeval aga tuli Marja-Liisa külla. Käisin ühe satsi enne seda juba saunas, siis panin ruttu riidesse ja läksin talle Sikupilli järele. Siis uuesti sauna. Seejärel pläkutasime maast ja ilmast ja suundusime bussile. Tegin Marja-Liisale tuuri mööda Tallinna baare. Ta oli Juuksurist kuulnud, aga polnud seal kunagi käinud. Istusime seal kuni see suleti. Vahepeal liitus meiega ML vend ja Kaidar. Siis liikusime Levikasse, kus jõime neljakesi ühte sooja Alexandrit. Sealt läksime edasi Nimeta baari, kuna mul oli üks flaier, millega daamidele tasuta kokteili jagati. Sinna me jäimegi. Tutvusin ühe austraallasest mehega, kellega kella 6ni inglise keelt purssisin. Tal oli soomlasest äripartner ka kaasas, nii et sain sedagi keelt natuke meelde tuletada. Pühapäeval magasime 16ni. Mõnus.
Eile saabusin aga Tõrvast, kus Mari pidas sünnipäeva. Jällegi oli tore. Selline pisike ja hea seltskond, palju süüa ja toredaid mõtteid. Üritasime ka Tõrva kõrtsu külastada, aga Hellad Velled (:P) olid just lõpetanud ja baar pandi kohe kinni. Kõrtsu ees trügis üks jorsist "jalgpallur" meie seltskonda. Oh neid väikelinnu ja nende elanikke. Pühapäeval sai seal natuke ringi jalutatud. Väga mõnus vaikne, linnulaul, metsatukk. Inimesed sussutasid aedades lehti. Siis tundsin minagi, et peaks tihedamini Tallinna linnakärast puhkamas käima. Ja selline pisike linnake sobib selleks ideaalselt. Ma ise ei ole tähelegi pannud, et niimoodi end tunda võin. Viimati kui Tõrvas käisin, olin ju Tartu elanik ja Tartu on isegi üsna vaikne ja rahulik linnake.

2010-03-30T10:29:00.003+03:00

Laupäeval sain kinnitust sellele, et ma ikka ei ole täielik pubekas ja nõmedik sellepärast, et ma kontserditel esiridadesse trügin, kuna kui me Kristoga TMWi HUH showcase'il kuskil keskel või tagapool seisime, leidsid ikka kõige pikemad inimesed mu üles ja otsustasid mu ette seista, nii et ma ei näinud mitte muffigi. Vähemasti Malkülm Linkülni ajal laiasime esireas, hehe. Opium Flirt ja Andres Lõo oli tõeline üllataja. Wow. No ma tegelt nägin neid vist aastavahetuse peol ka, aga siis ma polnud nende headuse tunnistamiseks sobivas konditsioonis, khmkhm :D Ave, kuss! Iiris oli ka üllatavalt nunnu. Ta oli nagu eesti oma Björk. No mitte nii originaalne ja mitte nii hea hea, aga miks mitte kunagi kaugemas tulevikus. Junk Riotil vist läks hästi. Mingid tähtsad kaelapaelaga mehed seisid nende laivi ajal mu ees, näitasid näpuga ja filmisid. Naljakas on see, et olen neid vist 3 v 4 korda näinud ja kõik lood on juba jube tuttavad. Junk Riot on lahe. Üldsegi oli lahe, kuigi mõni bänd tekitas küll wtf-emotsiooni (ntx sequoia). Järgmisel aastal siis jälle. Loodetavasti ühineb minu ja Kristoga veel keegi, kaua me ikka kahekesi seda festarit väisame :p

2010-03-10T10:29:00.002+02:00

Kummaline on näha unes inimest, keda enam pole. Hästi mõnus, kodune, soe, hea, aga väga-väga kummaline. Kui ärkamise järel reaalsus näkku laksas, siis oli küll imelik olla. Hea, et autosõidu ajal oma mõtteid natukenegi koondada suutsin, muidu poleks tervena kohale jõudnudki äkki. Tahaks nendest unedest kinni hoida. Nad kuidagi karbi sisse panna, et kui tahan end sama mõnusalt, koduselt, soojalt ja hästi tunda, saaksin sinna tagasi minna.
Esmaspäeva öösel nägin aga näiteks Johnnyt unes (õigemini Mad Hatterit), seda seepärast, et olin kahel õhtul järjest käinud kinos "Alice Imedemaal" vaatamas. Äge film on.
Täna tuleb Elina Tallinna :) Polegi teda pärast Portugali reisi näinud.

2010-02-28T14:41:00.006+02:00

Jess. Täna on pisike tähtpäev nagu pildilt näha. Lisaks sellele 2 kuuga 222 uut artisti :)

Reedel sai siis Angelis Rolf Juniorit kuulamas käidud. Piinlik lugu küll, aga päris tore oli. Nagu Avele ütlesin, et "of all the clubs this one is the most 'my cup of tea"'. Kuigi koht on megapisike, oli seal väga avar olla. Keegi ei astunud mu varbale ja ükski higine keha minu keha vastu ei käinud :D Kõik poisid olid ilusasti pestud, kustud ja kammitud ning ükski naine ei näinud odav välja. Nice. Lisaks (korsetis:D) Rolfile oli laval veel kaks tantsupoissi. See, et mu siidriklaas kildudeks maha kukkus ja et baarmen mingit jooki suhu kallates seda suures koguses ka mu dekolteele ajas, käis vist lihtsalt asjaga kaasas.

Homme aga seame Avega lõpuks oma sammukesed Uue Maailma Seltsi, kus Aron Urb avab oma fotonäituse. Tule sina ka!

Palju õnne sünnipäevaks!

2010-02-24T10:31:00.003+02:00

Seniks kuni aastapäeva kontserti näitama hakatakse, tuleb aega kuidagi sisustada, eksole. Lisan jälle paar megakvaliteetset pilti. Rõve on selles lumevangis olla. Tahaks midagi teha ja kuhugi minna sel muidu nii ilusal päikselisel vabal päeval, aga krt, ei kutsu ikka ka, kui lund on nii rõvedalt palju. Loll on muidugi see, kes vabandust ei leia :)
Naljakas on see, et olen täitsa töörežiimis sees. Ärkasin täna 8.40 (läksin eile tavapärasest tund hiljem magama) ja ka nädalavahetusel ärkan umbes siis, kui oleks aeg tööle minema hakata. Ma juba igatsen tudengiks olemist. Vahel unistan kui chill oleks kevadisel lõunapoolikul minna mätta peale õlut jooma ja päiksekiiri püüdma. Oh well.
Siin nad siis on.
Mõne nädala tagune pilt, aga nagu näha, on siingi juba lumi aiani. Nüüd on muidugi see hang VEEL kõrgem ja keegi ei vii siit lund ära ka. Varsti on võimatu hommikul autoga aiast välja saada, kuna lihtsalt ei mahu ja kõik. Tänavad on nii kitsad, et neid võiks ühesuunaliseks pidada.

Mingisugunegi päikesetõus. Ilus oli :)

Käisime ema-isaga Jägalal (tahtsin automaatselt kirjutada Valastel, hehee).

Need on ma ei teagi kas vuti või nurmkana (ehk mingit sorti püü) jäljed. Ma linde ei tunne, nii piinlik kui see ka poleks. Aga jah, neid paksukesi on siin sel talvel kummastavalt palju. Üritasin ka neid endid pildile saada, aga see ei õnnestunud, nad ehmusid ja lendasid ära :( Aga jäljed on nunnud :)Käisime Avega Faktorys šoppamas. Mina ei suutnud sest Mikiga pusast igatahes keelduda :P Enne seda toredat hetke oleks ma tema ja ema peaaegu muidugi ära tapnud :S Ütleme nii, et libe oli ja ma olin päris hooletu. Aga õnneks midagi hullu ei juhtunud. Kui ratta ilukilbi vigastus välja arvata.
13.veebruaril oli Claire's Birthday "Venuse" 10 aastapäeva kontsert. Kuigi ma polnud kunagi suur CB fänn, võiks juba öelda, et see oli aasta parimaid kontserte. Kui "Venust" 10 aastat tagasi raadiotes mängima hakati, siis arvasin ma (nagu ka kõik ülejäänud vist) et tegemist ei saa olla eesti bändiga. Väga südantsoojendav oli :)

Liis oli ka:)

EMA 2010 nominendid

2010-02-19T13:57:00.001+02:00

(et mul endal oleks need olemas kuskil)

Aasta album
Birgit Õigemeel – Teineteisel pool
Popidiot – Antenna of Love
Röövel Ööbik – Ringrada

Aasta ansambel
Popidiot – Antenna of Love
Röövel Ööbik – Ringrada
Shanon – Üksinda

Uus tulija
Chungin & The Strap-On Faggots - Chungin & The Strap-On Faggots
Dramamama – Dramamama
Evelin Pang - …

Meesartist
Ivo Linna – Originaal
Jaan Tätte – Tulemine
Vaiko Eplik – Neljas

Naisartist
Birgit Õigemeel – Teineteisel pool
Ines – Kas kuuled mind
Laura – Ultra

Jazz/Bluesartist
Bullfrog Brown – Moon and Central
Bullfrog Brown with Steve Lury
Riho Sibul – Liblikas ja peegel

Elektroonikaartist
Birgit Õigemeel – Teineteisel pool
Popidiot – Antenna of Love
Sinine – Butterflies

HipHop/RnB
Cool D – Cool FM
Def Räädu – Ahvid & klahvid
Toe Tag – Kõik on formuleerimise küsimus

Metal/Punk
Chungin & The Strap-On Faggots - Chungin & The Strap-On Faggots
No-Big-Silence – Starstealer
Pedigree – Skeletal

Muusikavideo
Popidiot – Hanging on Friday
Röövel Ööbik – Kid`s Stuff Rokk
Winny Puhh – Peegelpõrand

Popartist
Birgit Õigemeel – Teineteisel pool
Popidiot – Antenna of Love
Vaiko Eplik – Neljas

Rockartist
Rein Rannap ja Kosmikud – Ilus maa
Röövel Ööbik – Ringrada
Shanon – Üksinda

Etno/Folk
Indigolapsed – Üks kõiksus
Jaan Tätte – Tulemine
Jäääär – Pojaga restoranis

Päris meeldivad nominendid on, peaks mainima :) 25.02 istun mina igatahes telku ees!

EMA 2010

2010-02-11T16:12:00.001+02:00

Vali Eesti Muusikaauhindade rahva lemmik! http://publik.delfi.ee/a/29091603 Do it! Loodame et sel aastal ei võida mõni defrage'i masti bänd.

2010-02-02T09:59:00.002+02:00

Reedel lippasin pärast tööd Balti jaama Tartu rongile. Sõit Jõgevani läks üsna kiiresti, kuid seal jäime me aga seisma. Üks pool tundi vähemalt. Miks rong edasi ei liikunud, seda reisijatele ära ei seletatudki. Mõne jaoks tegi seal tühja passimise hullemaks vbla ka tõik, et millegipärast ei töötanud ka rongi tualetid. Oh well. Igatahes Jõgevalt hakkasime sõitma siis, kui oleksime pidanud juba Tartus olema. Õnneks tulid Anu-Allan mulle autoga vastu ja ma ei kaotanudki suurt oma ajast. Viskasin koti nende juurde ja lippasin kohe poodi, kus kohtusin Jaava ja Martiniga (või Martyn? ah, Jaff?). Tegime Martiniga kaupa, sain talt bussipileti, mille korralikult ära augustasin ja oh üllatust - peale tuligi kontroll! Nii palju, kui ma Tartus bussidega liigelnud olen (mida ei juhtu just eriti tihti), on mäletamist mööda küll kogu aeg kontroll peale tulnud. Mina ei julge küll seal piletita liigelda. Seda enam üllatas mind, et üks mees ja naine, kes olid lastega, sõitsid jänest. Ei tea kas siuke asi nagu peretrahv piletita sõidu eest on ka olemas vä?:P
Meks tuli mulle bussipeatusesse vastu. Jõudsime tema juurde ja ladusime külakosti lauale ning valasime esimese veinipokaali täis. Jõime selle ära ja mõtlesime, et meile ikka ühest pudelist ei jätku ja lippasime ruttu poodi teise järele. Siis me pläkutasime, lahendasime veinipudeleid + näksisime igast häid asju kõrvale ja lisaks kõigele ajasime Tommil pea sassi (õigemini mina ajasin kui talle sinihallitusjuustu kilepakendit nuusutada andsin:P). Umbes kahe ajal otsustasin Meksi rahule jätta ja sammud linna poole seada (õigemini rattad). Siis sain ma teadlikuks sellisest toredast uuest kohast Tartus nagu Möku. Ma ei oska endiselt selle suhtes seisukohta võtta. Väga kummaline urgas on. Miniatuurne. Mari tõi paralleeli Valli baariga, aga kuna ma seal pole käinud, siis mina ei tea. Igatahes ainsad toolid baaris olid leti taga olevad ca 10 pukki. Ülejäänud seisid püsti. Üllatavalt palju inimesi oli selles mõneruutmeetrises ruumis. Sealt edasi UG, kus olid ka Para ja Mell. Neilt sain ma kauneima komplimendi ever, mul olla näost näha, et töötan sõnaraamatutega ja et mu näost on roosa värv kadunud ja et ma pean ikka Tartusse tagasi kolima. Jaurasime seal ikka tükk aega, pärast mida jaurasin tükk aega Anu korteri välisukse taga. No ei saanud ust lahti noh. Oma viis minutit vähemalt vist kruttisin seal. Ei hakanud nagu kell 5 hommikul talle helistama ka, et tule lase purjus nõbu sisse :P Lõpuks sain ikka hakkama.
Hommikul ei olnud hea olla. Kohe üldse mitte. Suht kohe läksime Mariga Ülenurmele Alari juurde, kes ei olnud just ka säravaimas olukorras:D Näiteks palus ta mul vahepeal Konsumist ühe pirnisiidri tuua. Õnneks ta Fanta-soengut pähe ei lõiganud. Seejärel oli meil plaan minna Pange. Tellisime imelise pohmakaravi, mis koosnes Sammuvast Mammutist, Kung Po'st, riisi/nuudliroast ja Julini (vms) kanalihast. Mmmm. Meelis ei saanud kõhtu täis ja toppis pärast endale veel ühe City burksi auku. Siis poest läbi ja a.Haavasse, kus vaatasime vastastikku teineteise reisipilte, rüüpasime napsu, vaatasime läbi kõige halvema eesti (veebi)seriaali "Ohver" ja lisaks Petsi soovitatud "Annoying Orange'i" osad ning kui kell oli 2, läksime jälle UGsse, kus ootasid ees purjus sõbrad :P Väsimus sai meist aga võitu ja sealt ei hakanud me enam edasi Zavvi minema.
Pühapäeval käisin Anuga kohvitamas ja Mariga poodlemas. Tallinna tagasi sõites sain SMSi, et mind oodatakse esmaspäeva hommikul hambaarstile. Jess.
Eile oligi mul ülikehv päev. Hambaarst leidis 4 auku ja lisaks saatis mind hambakivi eemaldama. No ei ole odav lõbu. Siis tööle jõudnud, hakkas tervis jupsima ja nii ma surin siin kella 14ni. Koju ei saanud ka minna, kuna olin autoga ja sellises seisus, nagu ma olin, ei julenud küll sõita. Mind lohutas asjaolu, et Estal oli tablette ja ta oli valmis mulle kiirabi kutsuma, mida õnneks siiski vaja ei läinud ja lõpuks sain umbes 4 tundi ka tööd teha :P Mõtlesin, et kui hakkan kell 18 sõitma, pole enam väga suuri ummikuid, aga võta näpust. Väljas tuiskas mõnusalt. Õnneks teel midagi hullu ei juhtunud, ma sõitsin ka vist mingi 40ga kogu tee. Ja siis kõige tipuks suutsin duši all pea vastu riiulinurka ära lüüa. Ühesõnaga sitaks "hea" päev oli küll eile. Ma pole vist varem tööpäeval kell 21 magama sättinud...
Aga täna on emmel sünnipäev. Palju õnne sünnipäevaks! :)

2010-01-24T19:08:00.005+02:00

Ega mul midagi põrutavat kirja panna olegi, a mõtsin, et võiks üles laadida mõned oma "superkaameraga" tehtud pildid. Niisama ajaviiteks.

Siin istub Estake EKI jõulupeol. Tol hetkel laulis laval üks mustanahaline James (perekonnanimi ei tule meelde) jõululaule. Esta jutu järgi olla mõned aastad tagasi samas kohas esinenud ei keegi muu kui Animal Collective.

Kui lumekiht katusel muutus nii paksuks, et tekkis mure katuse sissevarisemise pärast. Isa ronis läbi pisikese akna lund rookima.

Siuksed killerpurikad on meil tööl WC akende küljes/taga. Päris creepy.

Ah ja selle maja tituleerisime "Peetruse küla kauneimaks jõuluehteis majakeseks". Pildi kvaliteet jätab muidugi soovida, aga see on vast aimatav, et kõik tuled on eri värvi :P

Kolmapäeval on mul lõppastme koolituse viimane loeng. Ökonoomne ja libedasõit on mul tehtud. Libedarajal sai pulli kõvasti, pidurdasime endid teise õppesõiduautoga kordamööda hange kinni ja siis tõmbasime teineteist välja ka. Fun. Ökonoomset sõitu tegin nii nagu oleks esimeses sõidutunnis :D Päris piinlik lugu. Aga nüüd saab vähemalt sellega kõik ja ei jää muud üle, kui load "päris" lubade vastu vahetada :)

Soundtrack of my life

2010-01-04T20:10:00.001+02:00

Sain snitti Heleni blogist:

IF YOUR LIFE WAS A MOVIE, WHAT WOULD THE SOUNDTRACK BE?
So, here’s how it works:
1. Open your library
2. Put it on shuffle
3. Press play
4. For every question, type the song that’s playing
5. When you go to a new question, press the next button

Opening Credits: Tiger Lou - Sam as in Samantha
Falling in love: Marten Kuningas - Mägede Hääl (oolrait! lauljasse vä?)
Sex Scene: LCD Soundsystem - Time To Get Away (pealkiri sobib selle stseeni jaoks päris hästi: "Time to get away from you. You you make me sleep jne")
Breaking Up: Radiohead - Go Slowly
Life’s OK: The Smiths - Girl Afraid (ka sobiv pealkiri!)
Mental Breakdown: The Mighty Boosh - That's Why I Don't Like Cricket
Driving: Yeah Yeah Yeahs - Way Out
Final Battle: Flight of the Conchords - Business Time (why not?!:D)
Death Scene: Kraak & Smaak - Money in the Bag
Funeral Scene: Animal Collective - Fireworks (why not x2 :P)
End Credits: the XX - Infinity

2010-01-02T20:25:00.002+02:00

Ma praegu vaatan, et jõle põnev, et mu uusim postitus on hoopis 12.dets kuupäevaga ja jääb seega "Kuningas on lahkunud, elagu kuningas!" järele.. Mis seal's ikka.

Kuningas on lahkunud. Elagu Kuningas!

2009-12-14T19:30:00.002+02:00

Duett Vaikoga oli maagiline.
Ma ei saa aru, miks ma seda staarisaadet üldse varasematel aastatel vaadanud olin, sest nüüd tundub küll, et pole olnud ega tule ka enam säravamat lauljat kui Marten. Aga noooh, vbla on asi ka selles, et tema loovalikud olid täpselt minu tass teed:)
Nüüd jääb üle vaid oodata, mil Leegitseva album küpseks saab...

Minu 2009. aasta säravaimad

2009-12-12T10:36:00.007+02:00

Kui üritada ühe sõnaga aastat kokku võtta, siis saaks seda teha sõnaga motivatsioonipuudus. Seda absoluutselt igal rindel. Ma ei tea, tundub nagu, et oli üks igavesti halb aasta. Aga kui sellest välja noppida eredaimad sündmused, siis tuleb välja, et pold nii hull ühti.

Jaanuar oli valus. Mul tõmmati ülejäänud kolm tarkusehammast välja. Ülemised tulid korraga. Tagantjärele mõeldes võib öelda, et ei olnud nii hull, kui mõni räägib. Samas, eks need asjad ole igaühel individuaalsed. Joodimaitselist paksu ja venivat verd välja sülitada polnud küll just kõige meeldivam. Samuti mitte 8päevane peavalumaraton. Positiivseim tulemus lisaks sirgetele hambaridadele on see, et tavahambaarsti ma enam ei karda.

Veebruaris olin ma Popidioti "Antenna of Love'i" lummuses.

Märtsis kirjutasin seminaritööd. Ega ma eriti vaeva näha ei viitsinud, kuna eriti keegi ei kavatsenud juunis lõpetada, seega ei näinud ma ka mõtet pingutada. Motivatsioonipuudus, nagu juba mainisin. Aga midagi ma ikka pusisin. Juhendaja oli mul ju tasemel siiski ja tema ees ei tahtnud küll halba valgusesse jääda.

Aprillis olin endiselt Popidioti lummuses. Kontserdid, kontserdid... Ilmus ka teine selle aasta lemmarplaat - andurite "Kilteron". Elu viimane eksam (vähemalt praeguste plaanide kohaselt:P).

Mais pidasin sünnipäeva. Tore oli :) Jõudsin otsusele, et tahan ikka ülikooli õigeaegselt ära lõpetada. Töö kirjutamine iseenesest ei olnud just kõige meeldivam ja asju tuli pidevalt ümber teha ja täiendada.

Juunis kaitsesin tööd. Olin kogu aasta nõrgim - sain ainsana B ja olin ainuke, kes ei lõpetanud cum laude. Epic fail, ma ütlen (see oli nüüd natuke irooniliselt öeldud)! Jaava suutis mu ära sebida ja viis mu Elva jõele seiklema. Üürilepingu lõpetamine, toa koristamine, asjade pakkimine. Aktus, diplom, istung pere ja sõprade seltsis, õhtul Genklubi ja Eliit. Jaanipäev Tõrvas, väga fun oli! :) Epic fail day Pärnus.

Juulis andsin oma toa ära. Eks natuke kurb oli ikka - ma ju elasin seal viis aastat. Selle aja jooksul oli mul kokku viis toanaabrit, kellest vaid 2 olid täiesti võõrad, kui nad sisse kolisid. Viimane, Merle, jäigi :) Ta osutus ka parimaks roomieks ever. Alaliselt Tallinnas. Endiselt vanematega, kuigi olen selleks juba liiga vana :) Aga mis seal's ikka, mul on selleks oma põhjused ka. Näis, kaua vastu pean. Laulupidu. Kohtumised ja läbirääkimised EKIs. Töövõtuleping.

August oli üsna peetrikülane. Tegin tööd ja armusin The Mighty Booshi ja The Flight of the Conchordsi, millest mõlemast ilmselt enam ühtegi hooaega ei tule :( Booshist tuleb vist õnneks täispikk film ka kunagi tulevikus :)

Septembris sain täiskohaga tööle. Esmaspäevast reedeni 9st 17.30ni. Tööinimese elu on ikka küll üks igavene rutiin. Nädalad veerevad nii kiiresti, et arugi ei saa. Varsti olen vist juba pensionil.

Oktoobris oli Portugal :) Ohh... Portugal! Mmmmm.... See on veel liiga värskelt meeles ja sellest on ka pikki postitusi mitu, nii et ei hakka siin ümber laduma asju.. Aga väga äge oli. VÄGA. Tahaks tagasi :) Või noh, tegelt mitte samasse kohta, aga Jaavaga reisiks veel küll.. kuhugi ilusasse paika :)

Novembris olid kõik nädalavahetused sisustatud. Midagi erilist ei toimunud, aga tore oli ikka :) Soolaleib Jüris, kokkamine Avega, MariMeli külaskäik jne.

Elu "esimesed":
- üritused: Eliidi impro live'is (GenKlubi toetusürituse raames von Krahlis), PlinkPlonk, Õllesummer;
- kõhu(mitte sea-)gripp;
- kanuumatk;
- kohad: Angel ja X-baar (:D), Hollywood, Privé (väärivad mainimist, kuna need pole päris "minu" kohad. Huvitav, et ma just Ave ja Petsiga sellistesse kohtadesse sattusin :P);
- kolm uut riiki: Inglismaa, Portugal, Hispaania; seoses sellega esimene autosõidu ja kiirtee kogemus välismaal;
- jalgpall staadionil; külm, aga äge oli!;
- plaadivõit (Röövel Ööbik "Ringrada" - oi, kuis ma proovisin. Igalt poolt proovisin ja sain ka!);
- klubist väljaviskamine ja üritustesarja bänn (õugaaaad, ma ei tahaks seda meenutadagi, väga ebameeldiv :D);
- lennud;
- autoremont :P;
- "päris" töökoht...

...ja neid asju on kindlasti veel, lihtsalt ei meenu. Aga nüüd last.fmi abiga minu aasta lemmikmuusika:

Aasta artistid:
1 Popidiot 682
2 Radiohead 373
3 ans. andur 352
4 lack of eoins 303
5 The Mighty Boosh 271
6 Marten Kuningas 258
7 Joy Division 240
8 Elbow 230
9 Sigur Rós 179
10 Chalice 171
11 The Smiths 162
12 Chungin & The Strap-on Faggots 149
13 Röövel Ööbik 148
14 Uni 147
15 Michael Jackson 139
16 Vaiko Eplik ja Eliit 127
17 Moby 122
18 Calvin Harris 118
19 Köök 116
20 Animal Collective 115

Ja aasta lood:

1 Popidiot – Hanging On Friday 102
2 Popidiot – Dancing Like an Idiot 68
3 Popidiot – Friday's Revenge 66
4 Köök – Üürnik 48
5 lack of eoins – I've Got Some Numbers 41
6 Hendrik Luuk – offhook 40
6 Popidiot – Antenna 40
6 Marten Kuningas – Take On Me 40
9 Popidiot – Hey Girl 39
9 Jeff Buckley – Last Goodbye 39
9 Popidiot – Dream Song 39
12 Popidiot – Maggot Roll 38
12 lack of eoins – Anxious, But Shy, But Why 38
14 Popidiot – Girl Called Latte 37
14 Popidiot – Logic 37
14 Popidiot – Cassetteboy 37
17 ans. andur – suhkur 36
17 Marten Kuningas – Mägede hääl 36
19 Elbow – The Bones of You 35
20 lack of eoins – children's society 34
20 Popidiot – Rushing Heart 34
20 Marten Kuningas – Song 2 34

Lugude loetelus ei midagi põnevat...
Kuulasin ära 17036 lugu, tutvusin 729 uue artisti loominguga. Järgmisel aastal see number nii suur pole kohe kindlasti mitte, kuna teatavasti pani last.fm oma tasuta raadiokuulamisteenuse ära. Aga mis seal's ikka. Igatahes oli väga hea eesti muusika aasta. Välismaiseid albumeid hakkasin avastama alles aasta lõpus. Järgmise aasta üks parimatest välismaistest albumitest on ilmselt Yeasayeri "Odd Blood", mis ilmub vist ametlikult alles veebruaris (?), aga millega mina juba kursis olen. 2009 aasta viimane ja selle aasta esimene lugu oli Kenti "Töntarna".

Praeguseks vist kõik. Võib-olla tuleb hiljem midagi aastavahetuspeost, aga võib-olla ka mitte.

Young Godz Have Fun

2009-12-06T12:16:00.003+02:00

Reedel viis meid minibuss Tartusse konverentsile. Sõit läks päris kiiresti, kuna magasin sellest umbes poole. Ilm lõunamaal oli hoopis sombusem ja hallim, aga polnud vahet. Tartus olla oli uskumatult hea ja kodune :) Esimese asjana meelitasin Esta endaga Super Alkosse kaasa. Jah, Super Alkosse. Vett ostma. Siis oligi aeg aulasse istuda. Miina ja Mervi olid ka kohal, lisaks kõik tuttavad professorid ja muud tähtsad asjapulgad. Viimase ettekande ajal pidin ma aga saalist varem välja ronima, kuna olin lõunapausi valesti arvestanud ja kuna T-R V rääkis üsna rahulikus tempos ja lõppu ei paistnud veel tulevat...
Merle ootas mind juba Pange ees. Astusime sisse ja tellisime kohe päevapakkumise. See oli päris nämma :) Jaava jõudis ka ca 20 minutit enne 14 Pange ja siis läks juba päris kiireks. See tunnine lõunapaus jäi ikka liiga lühikeseks. Lippasin kiiresti tagasi TÜsse ja jõudsin täpselt õigeks ajaks. Konverentsi teise poole esimene ots läks märksa unisemalt, kõht oli liiga täis ja mõtted lendasid mujale. Aga polnud hullu miskit, teine ots oli märksa lõbusam :)
Pärast konverentsi pidin Anu juurde minema, aga tuli välja, et ta ei saa laborist tulema. Mind oli ripakile jäetud. Helistasin Avele, et õhtustest plaanidest sotti saada, aga see osutus päris keeruliseks, kuna teadagi on tal alati ükskõik kas ja mida teha :D Õnneks ta jäi (vist) poolsunniviisiliselt nõusse Krahli tulema. Seejärel helistasin Merlele ja anusin, et ta mind ühikasse (koju:)) laseks. Oli nõus küll. Istusime ühikas, sõime küpsiseid ja ma jõin kohvi. Seal oli vägagi kodune. Nagu ma polekski ära läinud vahepeal. Kõik minust alles jäänud asjad (taldrikud, vaip, kardinad, nõud, telekas) olid seal. Väga väga vägagi kodune. Mõnna. Meil ajagraafik klappis - kui temal oli aeg trenni minna, oli mul aeg Ülikooli kohvikusse koguneda.
Jõudsin sinna kõnede lõpus. Haarasin esimese veinipokaali ja istusin Miinaga ühe laua taha. Süüa oli seal küll ikka hullemates kogustes ja veini ka :P Lõpus ilmutas end ka Jaava ja ma nägin korraks isegi Mihklit ja Edithit. Tore :) Kell 19 ootas meid aga juba buss ja kodutee võis alata. Poole sellest pläkutasin Peetrikesega ja teise poole viisin end Röövel Ööbikut kuulates pidusesse meeleollu.
Ave jõudis umbes samal ajal Vabakale kui meiegi. Küsisime Estalt juhtnööre ja asusime poodi otsima. Meil ei õnnestunud kuidagi peeti leida, aga leppisime ka 50kroonise mustsõstra veiniga. Siis helistasime Kaidarile, kes meid õnneks Rotaliasse kutsus. Ei pidanudki Harju mäel puuvarjus pudelist rüüpama. Istusime seal tunnikese, kuulasime Ringrada ja oligi aeg teele asuda.
Krahlis oli päris palju inimesi. Üllatavalt palju. Aga õnneks oli kogu maja lahti. Läksime suht kohe teise korruse saali ja võtsime esireas istet. Ei pidanudki kaua ootama, kui mehed lavale astusid. Kontsert oli päris pöörane. Ööbikud olid väga sexyd, eriti Stennu, mmm :P Tõnu lükkas mulle ühe laulu lõpus mikri nina alla, vahepeal oli raskusi lavale mittekukkumisega, aga ei - väga fun oli! Üritasin bassimeest (seda alalist, mitte seda teist, tema juba tunnen ära küll, kui näen :D) meelde jätta, et pärast autogrammi küsida saaks. Hiljem tuligi välja, et tema oli ainus, kes tissile (mitte minu, aga plaadiümbrisel olevale) autogrammi kirjutas, teised poisid haihtusid pärast laivi nagu tina tuhka. Tantsisime veel mõned tantsud, aga kaaslased väsisid ja koju me läksimegi.
Nagu ma juba mitu korda mainisin - hea, et (ilmselt) selle aasta viimane kontserdielamus oli nii äge. Muidu oleks 2009nda aasta viimane kontsert olnud see, kust meid välja visati ja bänn peale pandi. Aga sellest ma ei taha rääkida, kes teab see teab :D

2009-11-30T09:16:00.002+02:00

Kuna ma suutsin kahe päevaga kogu oma palga ära paigutada, siis tundub, et reedene RÖ kontsert jääb paraku ära, kui keegi mind vahepeal just sponsoreerida ei taha. Vähemalt sain positiivse üllatuse täna hommikul meili lugedes - Ivo saatis rada7st mulle kirja, et olen Ringraja võitnud :) Nüüd ei jää muud üle kui oodata, millal see minuni jõuab. Nii tore, nii tore, nii tore!
Nüüd mõtlen siin, kas jääda pärast juubelikonverentsi Tartusse hõljuma päevaks-kaheks, kuigi see nõuab ka omajagu väljaminekuid, aga Tartus on elu ikka alati odavam (ja parem) kui pealinnas.
Lisaks sellele oli mul jälle üks "esimene". Käisime reedel Avega Privés. Ma ümber ei hakka jutustama, Avel on sellest juba ülevaade olemas.

2009-11-20T10:41:00.002+02:00

Kui hästi läheb, siis saan ma rutem Tartusse, kui loota oskasin. Nimelt toimub seal selline konverents nagu "90 aastat eesti ja sugulaskeelte proffessuure Tartus". Paraku jääb vist seekordne Taaralinna külastamine lühidaks, kuna õhtul toimub von Krahlis Röövel Ööbiku "Ringraja" plaadi esitlus, kuhu ma hirmsasti minna tahan. Aga vahepeale jääva 1.5h jooksul jõuab tartu sõpradega kohvi juua küll!:)

Vahepealsest

2009-11-17T12:55:00.004+02:00

Viimased kolm nädalavahetust:

3. Pidasime Jüris Kristo ja Heleni juures soolaleivapidu. Päris mõnus olemine oli, kuigi olime tubased. Seltskond oli hea ja sööki-jooki nii et tapab. Mängisime Imagot, mille ma mõlemad korrad pika puuga kinni panin (ajeee ma tunnen kõiki nii hästi :P), järgmisel hommikul jäin aga kõigest teiseks. Öösel, kui kõik teised paaris ja paaritud magama läksid, otsustasime me Ave ja Petsiga kiriku juurde jalutada. See oli mõistlik mõte, kuna kõht oli igast nänni täis. Väljas oli väga krõbe, nii et tagasi jõudes läksin ma duši alla üles sulama. Sel nädalavahetusel tekkis idee ka järgmiseks nv-ks.
2. Tahtsime minna Püha Tõnu vaatama, aga parajasti seks ajaks oli Sõprus selle näitamise lõpetanud ja Cinamonis polnud seansid veel alanud. Seega otsustasime Pangaröövi vaatama minna. Noh, ütleme nii, et olen näinud paremaid eesti filme, aga ega sellel old ka viga. Nalja sai natuke ja mingi point oli seal ikka ka. Seejärel käisime Rimis toidumaterjali ostmas ja suundusime Mustakale kokkama. Tegime mingit riisi-hakkliha vormirooga, mis oli lollikindlalt lihtne, kuid väga maitsev! Ega me enam suurt midagi ette võtnudki, kui Comarketis veini järel käimine välja arvata. Filmivaatamisest ei tulnud meil seejärel enam midagi välja - läbiarutatavaid maailmaasju oli liiga palju.

1. Mari ja Meelis tulid Tallinna. Laupäeval käisime loomaaias, mille me silkasime suht ruttu läbi. Meie lemmarid olid kõiksugu hooned (troopikamaja, putukanäitus ja elevandimaja), aga ka metssead:)). Meil polnud eriti aega seal passida, kuna mul, Mellil ja Kristol olid piletid Eesti-Albaania mängule. Tüdrukud viskasime kesklinna - nemad läksid šoppama -, ja me ise suundusime Kristiinesse. Parkisime auto ja läksime staadionile. Piletite ostmisega tekkis meil eelnevalt probleeme, kuna me keegi pole erilised kohapealkäijad, siis ei osanud me sektorite jms põhjal otsustada, kuhu me piletid ostma peaks. Õnneks sattusime siiski eestlaste fännitsooni (thank god, et mitte albaanlaste:D kuigi neid seal vist suurt ei olnudki) ja seal oligi päris hea olla. Siinkohal mainiks, et see oli mul jälle esimene. Jalkat staadionil vaadata siis. Äge oli, kuigi varbad külmetasid ja nina tilkus vett. Algul oli veidi harjumatu jalkat ilma kommentaarideta vaadata, aga polnud viga, kaasa elada sai mõnuga. Poisid alustasid õlle libistamisega, mind pandi kaineks rooliks.
Pärast jalkat suundusime otse Texasesse, kus me sõime kõhud täis ja kus poisid õlut edasi jõid. Kuna aga daamid tahtsid käia Jüris riideid vahetamas, siis sõitsime kahe autoga sinna ja tulime ühega tagasi. Parkisime auto Urmase maja ette ja läksime tema juurde soojendust tegema. Seal oli inimesi päris pirakalt. Hästi tore oli:) Hiljem läksime veel Nokusse, enne seda lagunes seltskond mitmeks tükiks. Vahepeal otsisime purjus Meelist, aga üles me ta leidsime! Ma ei kujuta ette, kuhu ta oleks sellises olekus lõpuks jõudnud, eriti kui tal polnud telefoni ja rahakotti kaasas...

Lisaks on veel igast häid ja halvemaid asju juhtunud, aga neist ma ei taha kirjutada :P

2009-11-03T09:05:00.001+02:00

Täna külastas minu unesid Damon Albran. Nice.

2009-10-30T09:55:00.004+02:00

Täitsa uskumatu ikka, KUI RUTTU lähevad asjad jälle halvaks. Või õigemini hakkavad igast pisiasjad närvidele käima. Sel nädalal on kohe päris mitu tujuhalvendavat asja juhtunud, et... polegi nagu tunnet, et oleks vahepeal puhkamas käinud ja stressist lahti saanud. Näiteks oleksin ma teisipäeval Järvevana teel pimedas ja vihmaga ühele autole peaaegu tagant sisse sõitnud. Päris napikas oli kohe. Ma tahtsin vist reastuda ja tegelesin parajasti parempoolsesse küljepeeglisse vaatamisega kui järsku taas ette vaadates märkasin, et eesolevad autod on seisma jäänud. Õnneks sain ikka pidurile pihta. Vedas, et tagumine ka ikka pidurdas. Ma tõesti pean peeglisse vaatamiseks oma pead liigutama, silmanurgast piilumisest ei piisa. Tegemist on ikka päris massiivse masinaga minusuguse pisikese könni jaoks. No ja muidugi olen ma ikka suhteliselt s*tt autojuht ka, olgem ausad :)
Siis veel kolmapäeval oli üks paha asi, mida ei taha meenutadagi ja nüüd täna hommikul, kui läksin bensiini võtma, trügis üks blond tibi lihtsalt järjekorda vahele. Üks auto tankis, ma olin ta taga juba järjekorras, ja kui see auto ära sõitis, tuli eespoolt mingi blondiin oma panniga ja lihtsalt julmalt pressis vahele. Me mõlemad lähenesime voolikutele ja saime keskel ninadega kokku. Ma algul ei liigutanud enda autot, aga kui tema seda ka ei teinud, siis ma ikka tagurdasin. Ja kui ta tankima hakkas, tegin ukse lahti ja ütlesin kurjalt, midagi sellist nagu "Muideks, ma seisin enne järjekorras!", aga ta ei kostnud selle peale vist midagi. Vähemalt ma ei kuulnud. Loll tibi. Ja peale selle ei saanud ma aparaadist kviitungit, mida mul hädasti vaja oli :( Mingi foken printeri viga.
Nii palju siis sellest, et sügismasendus jääb mul sel aastal vahele...

2009-10-24T14:52:00.002+03:00

Igaks petteks teen Jaava kommentaaridest üle-eelmisele postitusele eraldi postituse omapoolste täiendustega:P

Jaava:
Minust pole sellepärast ühtegi pilti, et ma ei tea sellest Portu asjast midagi :), minu nina on lihtsalt niisama päevitunud ja juuksed soolased. „Ma pole näind ega kuulnd miskit ega kuskil käind ;)“ Aga ’agora’ (praegu) istun ma ühes brasiilia restos ja ootan oma suppi kaheksajalgade ja … muu hea kraamiga. Tallinnas on üks selline hea köögiga koht, kus siis muide ikka portukeelne muss..

(Kuna tegemist on ikkagi minu blogiga, siis on mõistetav, et piltidel olen vähemalt enamasti mina :D Aga pole siin kurta midagi - nüüd on lausa tervelt 1 postitus piltidest, mis pärinevad Jaava aparaadist:P)

Põhjuseks, miks meil Loulés nii hirmus kaua aega läks ja miks Kristina 4 tundi oma vaest nina ’’päevitas’’ ja mind ootas, oli minu veider kohtumine kirjanikust Amandaga (’Perdão. Foi sem querer.’). Lahe briti ’chick’, aga kuna ta oli pm ’bilingue’, oli ta veel ägedam.

(Amanda oli äge tibi tõesti - ta oli britt, mingil ajal elust on ta ka Madalmaadega tegemist olnud, ja peale selle rääkis ta vähemalt meie kõrvade jaoks puhtat portugali keelt. Ellusuhtumine oli tal väga äge - ma ise küll siuke pole :D Ja mu vaene nina tänab sind - nüüd on tal ilus jume! Punetamine ja kõrbenud nahk on kadunud :P)

Pühapäeval … ma ei tea, kas ma olin vähem maganud, kui Kristina. Olen üsna veendunud, et magasin paremini, kui tema, see oli vähemasti minu kindel eesmärk enne uinumist.. ja autos (’no carro :)’ ) oli mugav ja.. kui ma Kristinalt salli pealt ära võtsin, magasin ka oma paar vajalikku tundi, mu meelest oli päris OK. Aga ma olin ennast kahe eelmise päevaga juba päris sirgeks sõitnud :D, selles oli asi.. ehk. Seal oliivipuude all kiresid kuked ja taevas oli punane nagu mõnel päris ehtsal hommikul.

(Tänan sind salli ja sitsisalli ja pusa eest! Mulle tundus, et andsid oma kõige soojemad hilbud mulle. Oleksid pidanud mulle hommikul meelde tuletama, et ma peaks ka kõik oma riided kaasa haarama. Eelmisel õhtul räägitust polnud suurt kasu - pea oli raske ja valutas, kurk kuivas ja üldse polnud hea olla. Laupäeva hommikul ei suutnud ma küll ette kujutada, et ma actually ka magan järgmisel ööl autos.)

Jahh, Kristinal on ’totalmente’ õigus, ma polnud mingitest sardiinidest ÜLDSE vaimustatud, kui minu suhtumist tagasihoidlikult väljendada. Te teate, milline on sardiin v? Olin väga veendunud, et need on midagi kuivatatut peipsi tindi sarnast vms, mis kõlbab mõnedele õlle kõrvale. Kristina tellis neid ja kuna ma sealsest kirevast menüüst enda jaoks midagi sobivat ei leidnud.. te ju teate mind :D, siis ma arvasin õigemaks tellida väikese raha eest need imelikud kalad. Neid oli taldrikul sedavõrd (4).. ja nad olid nii suured, et ei jaksanudki kõiki ära süüa, aga head olid nad küll ja ilmselt olid nad seal Algarve odavaimad – 3,50. Sellise hinnaga mujalt süüa ei saanud, sardiini ammugi mitte. Edaspidi (väljas sõime väga palju (’muitas vezes’)) jäi meie pilk menüüdel seisma grillitud sardiinidel, kuid valisime menüüst siiski ’sempre’ mõtlikult midagi muud, kuna 8 euri eest sardiini võtta ei tahtnud, kuigi see on VÄGA HEA KALA. Nii et seda asja sõime vaid korra. Aga teadke, et see kala on ’DELICIOSO’ ja varuge selle söömiseks AEGA ning.. võimalus ennast pärast kalasöömist PUHTAKS PESTA :) sest te haisete sardiini järele, nätsust pole abi.

(Mulle meenub, et mainisid ükskord, et käisime liiga vähe väljas söömas - et oleksid tahtnud rohkem. Nojah, tegelikult nüüd järgmine kord teab, et ei maksa ikka külmkappi toitu täis osta, eriti veel kui see on SOE ja mitte KÜLM, ja kui kogu päev ratastel olla, siis ei jõua lihtsalt kõike seda ära süüa. Minu meelest käisime me päris palju väljas söömas. Rohkem, kui ma oodata oskasin. Tegelikult see valmistas meil ikka natuke probleeme ka - Jaavale meeldib väljas süüa ja maitseelamuste eest raha välja käia, aga mina olen vähenõudlik ja oleksin vabalt olnud nõus piirduma keedetud makaronide & ketšupiga. Mitte, et mulle väljas süüa ei meeldiks, vaid eks ikka asi selles kõige lihtsamas - rahas -, mida kulus meil niigi plaanitust rohkem. Aga sardiinid olid head tõepoolest!)

Jah, see paella, olen toidu osas võhik ja Hispaanias käin harva /püüab ennast välja vabandada/. Tellimust esitades ja muid asju seal restos ajades, said need räägitud jutud meile ka hispaania keeles selgeks – kelner oli järjepidev hispaaniakeelse menüü (ja meie produtseeritud teksti) tõlkimisega.. hispaania keelde. Ma pole tegelikult üldse kindel, kas nad sinna paellasse ikka panid midagi.. mitte merelist. See loomaliha moodi asi oli aga igatahes nii loomaliha moodi, et ma seda ei.. no nii loomaliha, et mina siukest asja ei hakka endale sisse ajama, kui olemas on midagi muud, nt kaheksajalg oma peki ja iminappadega või misiganez. Sügav kahtlus selle imeliku liha osas tekkis mul.. alles siis, kui Kristina oli seda juba söönud :o

(Ja kohapeal ei julenud sa seda öelda, et sul kahtlus tekkis!!! :D Aga mul tekkis ka kahtlus, seepärast ma kõiki neid 'loomaliha' tükikesi ära ei söönudki....)

Jah, bikiine ei tasu kindlasti osta reisi esimesel päeval. Kui minnakse sügisel lõunamaa päikese alla.. peale, sisse või kuhuiganes, siis ei tasu seal kohe päevitama ja bikiinitama hakata. Bikiin tuleb endale soetada ikka viimasel päeval, siis kui .. jah. Leidsin ägeda portugali chickiga boutique. Hmm, nende 75 euriste asjakeste kohta ei ütle ma ühtki sõna (ei head ega halba), aga Kristina aitas mulle asju valida ja siis sain ma endale selga õiged asjad. Pilti ma Kristina blogisse vist panna ei saa, tuleb teha enda cobweb, siis saab demoda odavat portu fashionit.

(Hmm, ma ei osanud arvatagi, et sa tahaksid, et ma demonstreeriksin su imeilusaid bikiine oma blogis - ma ei tahaks küll endast kellegi teise blogis poolpaljaid pilte näha :P Aga tõepoolest - ma võin seda teha, sest nagu me teame, sa oled ideaalne (;)) ja need nummid ujumisrõivad väärivad demonstreerimist!)

Tegelt see onu lubaski mind ära arestida (seal lennujaamas), aga mul oli lissalt nii suur perse, et selle tagant väga suur kaamera välja ei paistnud. Naised on õndsad. Kahjuks oli meie mõlema (selle ’chicki’ ja minu) jaoks inglise keel võõras .. keel ja ma tekkisin tema jaoks sinna natuke ootamatult. Aga sain vähemalt kaamera. Kehv lugu oli see, et mu enda kott oli hetkel täis … Ja selle lennu kontroll oli … suht-koht range või nii. Tegelt ma olin suht kindel, et mulle tullakse järele, ega ma seal väga ei vahtind, et kas keegi näeb või … ma arvan, et kõik nägid :D peale nende kahe ametniku :D:D ai sa paganas, ma olin kuri :s

(Ma naeran @suur perse :D Ei, aga sa olid tubli - ma poleks ise selle peale tulnudki! Muidugi polnud mu katki kärisenud kotis ka enam ruumi võõraste kaamerate jaoks...)

Liiklus, jah. Kuigi ma siin Eestis ka nüüd ikka sõidan … pole ma sõitma veel harjund, mannaputru keedan ja piljardit mängin ka paremini kui sõidan, irw. Need, kes minuga mänginud on, teavad :D. Aga Portus oli hea lahe sõita, võrreldes siinsega. Võib-olla oli asi päikeses. Eriti meeldis mulle seal üks kruusatee, mis tuulikute juurde viis, seal peal olemine tahtis mul hinge rebida seest. Seal on tehtud ka üks pilt – see, kus Kristina on autot pildistanud (on siin blogis üleval). Väga meeldib mulle lumi ja kruus :-) küll ma sõitma ka õpin kunagi :-) Andku sõbrad mulle andeks (kui õpin sõitma ja kui ei õpi ’Perdão!’). Oma eks-volksust tunnen roppu moodi puudust, 7 aastat elus mahavisatud aega, mis tasuks tasa teha :-) <- siit võib kerget kibestumust välja lugeda, eks :D Siim, sul load taskus?

(Nagu Siim vastas (eeldatavasti selle küsimuse peale), ei ole. Sõitmise ja päikese kohta veel nii palju, et mu silmad olid iga fricking õhtu nii väsinud ja vesised, et anna otsad! Kui sõitsime Farost Stanstedi, siis vaatasime kaamerast pilte, minu omad jõudsime ära vaadata, Jaava ühe mälukaardi omad ka, aga kui me Krimmi pilte vaatasime, ei suutnud ma oma silmi lahti hoida, sest nad olid no lihtsalt niii punased ja väsinud ja valusad. Teistmoodi valusad ja väsinud, kui päev otsa arvutiekraani vaadates. Oleks mul vaid päikseprillid olnd! Päike oli lihtsalt niiii ere seal.)

Aga portugali keel meenutab mulle läti keelt ja mulle mõju eriti ei avaldanud. Mägesid neil seal lõunas ei ole, kõige kõrgema koha vaatasime üle. Rannik oli aga tõesti väga ilus. Ja Kristinast paremat seltskonda oleks raske ette kujutada, on ju, tühja sest Portugalist :D. Irw. Mul vedas täiega, et mind kaasa „võeti“:p

(See mägi oli täitsa sobiv - meie Juntsu poleks vist järsematega hakkama saanudki. Rannik oli hingemattev, eriti Farost lääne poole jääv (Sagres, Lagos, Portimao, Albufeira). Ma olen ikka ka kohe täitsa väga rahul, et just Jaava oli mu reisikaaslane, üksi ma küll hakkama poleks saanud :D Ta on õnneks nii kogenud reisija, et mul oli kohe täitsa väga kerge olla seal.... :) Ja pisikesed eriarvamused ja tusatujutsemised käivadki asja juurde, kui kogu aeg ninapidi koos olla, aga me saime hakkama ja ma juba tahaks minna järgmisele reisile koos Jaavaga!)

Täienduseks eelmisele postitusele

2009-10-23T11:24:00.008+03:00

Tõestuseks SiimB-le, et Jaava käis ka:

Juntsuga

Foia vaateplatvormil.

Sarvik (see ei ole Jaava).

Olhão kalalinn - molluskeid ei pakutud.

Unustasin mainida, et autos magamist segas ka SEE sääsk. Oi, kuidas ta hommikul sai! :)

Minu reaktsioon molluskitele.

Jaavale nad meeldisid.

Meie pesa Stanstedi lennujaamas. Ja see on see äge müts :)

Ah ja meie külmkapp polnud mitte eriti soe, vaid eriti külm. St ta oligi soe. Mitte külm.

Fotod Jaava aparaadist.

Tallinn - Riia - London - Portugal - Hispaania - Portugal - London - Riia - Tallinn

2009-10-21T16:12:00.017+03:00

Hoiatan kohe ette ära, et tuleb jube pikk sissekanne.

Juunis (või millal me selle reisi bronnisimegi?) tundus oktoober ja see reis niii kaugel olevat. Ei osanud õigupoolest suurt midagi oodata, piltide järgi tundus Albufeira tüüpiline lõunamaine kuurortlinn. Mitte, et ma oleks varem mõnes sellises käinud. Aga reis oli taskukohane ja heal ajal ja pealegi veel nii kaugel Euroopa nurgas.Oktoober tuligi ja enam polnud reisini palju jäänud. Õnneks lubati mind töölt nii ruttu palgata puhkusele. Enne reisi läks nii palju asju valesti ja kogu aeg oli halb. Kõik asjad ajasid närvi ja paras stress tekkis. Hetkel tundub elu nii ilus. Chill.
Igatahes. Otsustasin mõni päev varem Riiga minna, kuna olin lubanud Elinale suvel külla minna. Suvel selleks võimalust teatud põhjustel ei tekkinud. Elina oli õnneks nõus mind kolmeks päevaks enda juurde võtma. Sõitsin Riiga laupäeval, Elina oli mul vastas, läksime kohe tema (kesklinna!) korterisse ja ta tegi mulle süüa :) Meil olid küll igasugu plaanid, et lähme sinna või teeme seda, aga õues ei kannatanud eriti olla, seal oli nii paganama külm ja mul polnud eriti sooje riideid kaasas, seega olime suurema osa ajast siiski tubased. Pläkutada sai palju, vaatasime lätikeelset televisiooni - sain nii mõnegi lätikeelse sõna võrra rikkamaks.

Esmaspäeval (12.10) oli Elina tööl, mina magasin võimalikult kaua ja läksin poole kolmeks Jaavale bussijaama vastu. Käisime poes, ostsime asju, ja potsatasime tagasi korterisse kohvi keetma ja reisiplaani kokku panema. Öö saabus kuidagi väga ruttu ja magama me jäimegi.

Teisipäeval (13.10) seadsime sammud bussipeatusesse, sõit lennujaama, väike orienteerumine, ootamine, lennuk (aknaalune iste, mul alles esimene lend elus - päris äge!).

Lend kestis 2.5 tundi, see polnudki nii hirmus kui ma kartsin, aga õhuaugud hirmutasid mind natuke ikka. Siis Londoni Stansted, 100kroonine saiake ja kohv, Burger Kingi friikad ja tasuta ketšup ja uuele lennule Farosse, Portugali.

Taas 2.5tunnine reis, kui lõpuks kohale jõudsime, tundus päev küll juba terve igaviku kestnud olevat (Portugalis on kell 2h meist taga - seega jõudsime sinna kell 20). Meid ootas transfeer, kes viis meid mugavasti hotelli. Kahjuks kestis see reis veel omajagu (1,5 tundi), kuigi Albufeira asub Farost 47 km kaugusel. Nimelt asus meie hotell kõige kaugemal. Enne meid viidi kaks seltskonda hotellidesse. Kohale jõudnud, olime nii vässud, et kukkusime kohe voodisse.

Kolmapäeval (14.10) läksime receptionisse küsimaks inffi autorendi kohta. Selgus, et meie hotellist (mis asus tegelikult Albust väljas - Salgadoses), käib tasuta marsa linna ja pärast tagasi. Otsustasime sellele hüpata ja linna avastama minna. Autorendi hind ka sobis, seega bronnisime järgmiseks hommikuks auto (full insurence'iga!). Meil oli äge marsajuht, kes kahjuks eriti hästi inglise keelt ei osanud, aga kes oli äärmiselt abivalmis. Jaava viskas talle linna kaardi nina alla ja küsis, et kus me praegu oleme, aga too ei osanud paraku vastata. Siis me kõndisime mööda sedasamust tänavat ma arvan et üle tunni aja, seal oli iga ukse ees väike market ja ilgelt palju asju, mida osta sai. Samuti oli meil juba kõht tühjaks läinud ja me potsatasime ühte restosse (kui seda tohib nii nimetada) ja tellisime sardiinid, mis on Portugali rahvustoit. Jaava polnud neist kalakestest (vähemalt mulle tundus nii) alguses eriti vaimustatud, aga talle maitses küll! Ega mina ka tegelt täpselt teadnud, et mis pagana kala see sardiin on, aga täitsa tavaline kala oli. Ja oi kui nämma!Siis asusime edasi beachi otsima. Ega me väga kaugele pidanudki minema ja tegelikult pani bussijuht meid jummmala kesklinna ja täiesti orienteerutavasse kohta (isegi mina oleks selle koha pärast üles leidnud, kui Jaavat poleks olnud) ja rand oligi sealsamas -väike kõnnak läbi tunneli ja voila!
Mulle tundub, et me olime seal päris korraliku aja. Seda sellepärast, et nii mõnigi pilt sai seal tehtud ja hiljem oli mul see kostüüm selga päevitunud :P Kohutavalt mõnusad lained olid seal - mul oli tunne, et võiksin päev läbi seal kaldal seista ja lasta lainetel mu jalgu märjaks pritsida. Kui kell hakkas kolmele lähenema, hakkasime tagasi bussipeatusesse kõndima. Tee peal ostsime ühe vinho verde - rohelise veini, mille me õhtul ära lahendasime.
Tagasi hotellis, hakkasime poodi otsima. See võttis omajagu aega, sest receptioni tibi juhend 'paremale ja paremale' oli väga üldine. Kaardist ka suurt aru ei saanud. Aga mõne aja möödudes leidsime poe üles, ostsime 400 krooni eest süüa, millest küll vist vähemalt pool või üle selle läks pahaks ja/või me ei jõudnud ära süüa. Meie külmkapp ei olnud just eriti soe. Ja kodus sõime me tegelikult suhteliselt vähe - hommikuti tatraputru (jumalast nämma oli, Jaff küpsetas seda kogu aeg, ainult viimasel hommikul sain mina selle au endale:P) ja õhtul sõime kohapeal vist 2x. Mulle meenuvad praegu ainult riis ja makaronid..aga vbla oli veel midagi, Jaaval on märkmed, tema teab :P Pool pakki makarone + 6 muna tegime viimasel hommikul kaasa võtmiseks, et ei peaks väljas sööma.
Igatahes pärast poodi otsustasime veini lahendama hakata. Lõikasime ühe pisikese juustu tükkideks ja avasime veinipudeli, võtsime toast kaks pokaali, ja läksime basseini äärde. Seal avastasime sildi, et klaastaarat sinna vedada ei tohi ja süüa samuti mitte. Millegipärast oli seal sellegipoolest kamp mehi, kes jõid klaasidest õlut. Läksime tuppa tagasi, valasime veini plastikpudelisse ja otsustasime basseini äärde tagasi minna. Päris mõnusalt jahutav vesi oli. Pärast ujumist sõime. Seejärel tekkis idee minna kohalikku randa avastama. Või oli idee osta uus vein enne? Igatahes võtsime poest pakiveini ja siirdusime mere äärde. Istusime mingitele puust asjadele ja lahendasime seda vaikselt. Ma käisin vahepeal jalgupidi meres ja märkasin liival kellegi kabja jälgi. Ma tahaks uskuda, et see oli donki (donkey) oma, aga ilmselt siiski oli tegemist hobuse jälgedega. Muidu meil oli küll idee minna donkidega sõitma, kuna ühes raamatus, mille Jaava rampsist tõi, oli kirjas, et Portugalis on see võimalik, aga kui me receptionist küsisime, et kus saab, saime vastuseks, et 'nad on ju ohustatud liik'. Seega jäi kahjuks ära.

Neljapäeval (15.10) saime auto. Millegipärast on portugaallaste jaoks hommik 10.30. Ootasime mõned minutid peale ja saabus Budget-lady. Vormistasime paberid, saime võtmed, ja asusime teele. Alguses istusin mina rooli. Eesmärgiks oli jõuda Maailma Lõppu - Sagresisse ja Cabo de S. Vicente'i majaka juurde. Sinna jõudmine ja Portugali liiklusega harjumine võttis ikka omajagu aega. Pagan, kuidas neile meeldivad ringteed! Algul oli raske neist viitadest ka aru saada. Näiteks - kui tahtsime jõuda viida järgi kiirteele (A22), jõudsime kuhugi mäe otsa väikesele kruusateele. Nii kolm korda. Aga lõpuks saime kaardi selgeks ja sõidu käppa. Päris ilusaid vaateid pakkus see esimene päev. Otsustasime, et läheme teele jäävatest linnadest vaid Lagosest läbi - seal oli päris hull kesklinn. Väääga kitsad tänavad. Ma riivasin õrnalt peegliga kõnniteel parkivat/seisvat autot. Õnneks midagi hullu ei juhtunud ja seisma ma ei jäänud. Tegime nii mitmeski ilusas kohas pilti ja käisime ringi, tahtsime vist kusagil kohvikus süüa, aga mõtlesime ümber ja jõime vaid jäätisekokteile (tänutäheks selle eest, et nad meid pissile lubasid).

Ahjaa - Lagoses saime teada, kui kerge on raha teenida. Kui tahtsime jõe äärde parkida, seisid seal vabade aukude juures mehed ja näitasid, kuhu on võimalik parkida. Suht palju autosid oli, ise polekski vist jõudnud õige koha peal reageerida. Algul arvasin, et äkki ongi palgatud siuksed tüübid, kelle töö on vabu parkimiskohti näidata, aga võta näpust. Parkisime ära ja ma hakkasin poisilt küsima, et kas see on ikka tasuta parkimiskoht. Selle peale hakkas ta meilt raha paluma ja seletama, et tal on vaja Farosse sõita ja et ta näitas esimest korda elus parkimiskohti, et ta nägi, kuidas teised mehed seda tegid ja tegi järele. Et tema on Hollandist jms. Päris tore poiss oli. Jaava andis talle 2€. Päris hea summa ühe kätevibutuse eest :D
Niisiis asusime näljastena edasi Sagrese poole. Kusagil tee ääres ilusate vaadetega kohtades asusid restod, käisime nii mõneski neist läbi, lootuses leida sea-foodi. Jaaval oli kindel eesmärk molluskeid ja tigusid süüa. Lõpuks potsatasime kuhugi istuma, kus mina tellisin mixed saladi ja Jaava tellis sea-food saladi. Kahepeale võtsime friikad ka. See sea-food salad koosnes makrapulkadest ja krevettidest :D Vähemalt olid selles krevetid! Ahjaa - ja ma hakkasin oliive sööma!

Kui kõht täis ja suveniirid ostetud, sõitsime ediasi Cabo de S. Vicente'i, vaatasime majaka ära, tegime pilte. Ka seal müüdi suveniire jms, algul lootsin, et ma ei osta midagi, aga siis leidsin endale ilgelt nummi mütsi :) Ja kuna ka Sagres jäi tee peale, käisime seal kindlust vaatama. Sisse me ei pääsenud - väravad olid suletud, kuid ka sealt avanes võrratu vaade.

Sagresest sõitsime otse koju.

Reedel (16.10) otsustasime külastada Lõuna-Portugali kõrgeimat tippu - Foiat. Roolis oli Jaava. Esimene pikem peatus oli Silveses - linnas, mis jäi tee peale. Seal oli üks megavinge kindlus - sissepääs oli nadid euro ja 50 senti.

Olime seal uskumatult kaua, ja ülla-ülla, kõht läks tühjaks. Potsatasime kindluse kõrvale jäävasse restosse, tellisime päevapraed. Mina sõin kanapastat, Jaava kookosega kalafileed. Seejärel hakkasimegi oma Juntsuga mäkke sõitma. Õnneks polnud väga järsk tõus - meie 1.2liitrine sai sellega hakkama!

Poolel teel mäkke peatusime täiesti suvalises kohas, kus oli mingigi vaade, tahtsin pildistada. Üllataval kombel oli seal ka ühe rendiauto täis eesti purjus mehi. Palusime neil meid pildistada, selgus, et elame ühes linnas, ja läksime laiali. Aga päris tipus nägime neid jälle. Seal päris tipus oli ka tunne, justkui oleksime teistmoodi maailma lõpus. Mägi polnud küll väga kõrge (951 m merepinanst vms) ja ilm polnud just kõige selgem, aga ilus vaade oli küll! Alla sõites tegime väikse peatuse - kaks sarvikut närisid muru.
Kui mäest alla jõudsime, tekkis Jaaval idee randa minna. Valisime selleks Portimão linna. Valik osutus super õigeks, sest seal oli üks ägedaimaid randu! Kell oli tegelikult vist päris palju, sest päike ei kõrvetanud enam nii väga. Aga mina tahtsin vette ronida. Üks mees tuli minu juurde ja hakkas rääkima, et võta ikka prillid eest, et eile käis üks mees ujumas, prillid peas, ja tuli laine ja prillid olid kadunud. Mina siiski silmi eest ei võtnud, muidu ma poleks lainet äkki näinudki (hahaa), aga hoidsin neist igaks juhuks ikka kinni, kui laine tuli. Päris fun oli. Vesi oli soe ja soolane, lained suured. Ujuda seal ei kannatanud muidugi, aga niisama hängida oli äge. Kui veest välja tulin, tuli see sama mees mu juurde ja naeris, et jäid ikka prillid alles jms, rääkisime päris pikalt. Ta hakkas mingit briti lifeguardi meile pähe määrima, et ta on tõeline night-shark ja et tema teab, kus on kõige ägedam pidutseda. Kui nad kuulsid, et peatume Albufeiras, mitte Portimãos, siis kiideti ka Albu ööelu. Ma igaks juhuks ei maininud, et me läheme hirmus vara magama, et hommikul vara üles saada ja jälle rooli ronida :) (Valgust oli seal täpselt 12h - päike tõusis kell 7 ja läks tagasi peitu kell 19). See mees andis mulle ka ühe õnnekivi, mida tema jutu järgi käidakse seal rannas otsimas. Jaava sai ka ühe :P Kui mu mälu mind ei peta, siis sõitsime pärast randa koju. Olin kusagilt ostnud portveini ja hakkasime seda õhtul lahendama. Kuna Jaava magusat ei joo, ostis ta endale jälle ühe rohelise veini. Läksime oma rüübetega taas kohalikku beachi, arutasime järgmise päeva plaane ja muud eluliselt olulist ja saabusime pehme peaga meie kohalikku baari, kust ostsime taas veini. Kui see suleti, läksime oma hotelli baari. Seal toimus karaoke, Jaava mängis piljardit. Algul pakkusin talle seltsi, hiljem nokkisin niisama. Magama saime suhteliselt hilja ja äratuse panime eriti varajaseks. Pole siis ime, et ma tõusta ei jaksanud - eriti veel, et olin eelmine õhtu portveini joonud (mis mulle muidu väga maitses).

Laupäeva (17.10) hommikul muutus vist Jaava juba päris kärsituks, kui ma voodist välja ei saanud. Ajasin endale pika peale kargud alla ja asusime Loulé poole teele. Terve selle päeva oli taas Jaava roolis. Loulés oli mingi kuulus turg, mida käiakse turismigruppide kaupa külastamas. Sinna me autoga ei saanud, parkida oli võimatu - seal käis selline melu, otsustasime siis auto mujale parkida. Siis aga ei pääsenud me teatud tingimustel neljaks tunniks liikvele. Nii et terve see päev kadus suhteliselt ruttu. Seetõttu otsustasime auto veel üheks päevaks rentida (õigemini otsustas Jaava:P). Kui lõpuks taas sõitsime, käisime paari kindlust vaatamas ja tahtsime Olhãos süüa - see oli mingi sadamalinn, seal pidavat meie informatiivse raamatu järgi pakutama igasugu molluskeid. Selleks ajaks, kui meie linna jõudsime ja parkimiskoha leidsime, olid aga kõik restod suletud. Meil ei jäänud muud üle, kui mingis snack-baris saia süüa. Väga nummi teenindaja oli ja tuunikala sandwich oli ka tegelikult umbe hää. Kuigi valget aega oli veel jäänud alla tunni, otsustasime ikka ka Tavira linna sõita, mis oli 18 km kaugusel. Jõudsime sinna hämaras, seal oli päris äge. Tegime pilte, jalutasime ringi ja sõitsime tagasi Olhão poole, et seal kuhugi oma autoga campida. Kuna aga campimisplats maksis 10 euri öö, otsustasime siiski suvalise põõsa alla magama jääda. Parkisime auto oliivipuu alla ja tudisime. Väga mugav just polnud, väga soe samuti mitte, aga hakkama saime.

Pühapäeval (18.10) istusin rooli mina, kuna Jaava oli vähem maganud kui mina. Asusime Hispaania piiri poole teele. Esimene peatuspunkt ja hommikusöök oli Vila Real de Santo Antonios, sealt edasi tahtsime üles otsida kanjonid. Neid me kahjuks üles ei leidnudki, aga Monte Gordos hüppas ise autosse üks vanatädi, kes tahtis Santo Antoniosse. Sõidutasime ta siis sinna, kahjuks ta meid kanjonite kohta informeerida ei osanud, kuna ei rääkinud eriti inglise keelt. Antoniost sõitsime siis edasi Castro Marimi - seal oli mingi kindlus ja sealt viis kiirtee Hispaaniasse.

140ga lendasime Sevilla poole, enne seda keerasime kiirteelt maha, kuna meil polnud aega seal suures linnas ekslemiseks. Hispaanias oli küll hullem liiklus kui Portugalis, hirm hakkas lausa vahepeal. Jaava luges kaarti, mina jälgisin teed ja kuidagi saime me hakkama. Jõudsime ühte rahvusparki, kus oli ka rand.

Täiesti tavaline liivarand, ei midagi erilist, aga seal oli ka äge. Hispaania lõi mu telefoni kella automaatse uuenduse nii tuksi, et ma polegi kindel, kas Hisp-s oli kell tund taga või ei, aga igatahes pimedaks hakkas minema seal kell 20. Enne seda jõudsime tellida paella, mis Jaava jutu järgi pidi olema Hisp. rahvustoit ja koosnema riisist ja juurviljadest. Kui mannerg meile nina alla toodi, olid seal - oh üllatust! - riis koos molluskitega.

Öäkkkk, teod tigudeks, neid olen ma varem ka ikka näinud, aga küpsenud kaheksajalg! No anna minna kui rõve see välja nägi, kui ma ühte iminappadega jala tükikest oma taldrikus nägin, siis pean tunnistama, et oleksin peaaegu öökima hakanud. Õnneks on Jaava piisavalt hull - tema sõi ära kõik need molluskid, mina sõin hiidkrevette ja mingi (loodetavasti see ikka oli) looma liha. Pärast tegime päikeseloojangutantsu ja asusime taas koduteele.

Hispaaniast Albufeirani oli mööda kiirteed äkki mingi 150 km (Jaava?!?), mina olin roolis jälle. Võtsime vahepeal kaks korda bensiini, vahepeal hakkas vist meie autost ka bensiinihaisu tulema, nii et ma olin natuke tegelt isegi paanikas. Me ju kaks tibi, oskame me jee autot vaadata, kui ta keset kiirteed seisma jääb. Koju me igatahes lõpuks ka jõudsime.

Esmaspäeva (19.10) hommikut alustasime toidu tegemisega. Mina keetsin putru ja makarone, Jaava praadis mune. Kohvitasime, pakkisime, ja pidime toa kell 10 ära andma. Kuna rendiauto tädi pidi alles kell 15 saabuma, otsustasime ise autoga Albufeirasse sõita. Jaava tahtis bikiine osta (:P) ja meil oli plaan rannas lebada. Olime ju kõik need päevad ratastel olnud. Käisime mööda suveniiripoode tükk aega ringi, Jaff sai endale õudselt nummid bikiinid (minu abiga, jee!:P) ja randa me siirdusimegi.

Lösutasime seal ligi 2h, siis pidime hakkama tagasi sõitma. Haarasime tee pealt veel jälle ühe vinho verde. Jõudsime õigel ajal hotelli tagasi, parkisime auto, viisime asjad basseini äärde ja läksime kohalikku baari abi paluma. Nimelt polnud meil veiniavajat ega ka klaase. Õnneks oldi seal väga abivalmid - meile avati pudel ja anti plastiktopsid. Valasime baari ees veini klaaspudelist plastikpudelisse ja jäägid topsidesse, ning loivasime hotelli poole. Tee peal tuli meile rendiauto tädi vastu, andis meile paar tšekki ning vahetasime veel mõne sõna ja ära ta läkski. Meie siirdusime basseini juurde. Kuna basseinis hängisid mingid tüübid, otsustasime jacuzzisse istuda. Rüüpasime veini ja tegime pilte, päevitasime.
Siis tahtsime enne ärasõitu süüa. Hotelli restoranist sai osta vaid snäkke ja salatit, otsustasime tuunikalasalati kasuks. Ma vahetasin veel vetsus märjad bikiinid kõige paksemate riiete vastu ja jõudsime just täpselt ajaks ka söönuks. Olime esimesed, kelle transfeer peale võttis (ülla-ülla!) ja pärast meid tuli veel kolm seltskonda peale. Lennujaama jõudsime ca 2h enne lendu. Sättisime ja kaalusime pagasit ning läksime värava juurde. Lend läks hästi ja keskööks olimegi tagasi Londoni Stanstedis. Valisime ühe vaiksema nurga, viskasime oma kotid maha ja ja hakkasime kaasa võetud makarone sööma. Seejärel üritasime magada. Minul see eriti välja ei tulnud, kuna kivipõrand oli külm ja kõva ja mul oli külje alla visata vaid nahkjakk, mis polnud ka just kõige paksem. Magasin vist kokku ainult tund aega - ärkasin kaks korda külmavärinatega üles. Siis loivasin mööda lennujaama ringi, et soojem hakkaks. Jaava magas päris hästi - tema sai oma seljakoti külje alla visata.

Teisipäeval (20.10) ärkasime enne nelja ja siirdusime kohe check-ini. Otsustasime hommiksööki süüa. Kuna mu kõht vihkas mind, et ma öösel enne magamaminekut makarone sõin, siis minu hommiksöök koosnes ühest banaani-maasika smuutist ja ühes regular kohvist, mis Eesti mõistes oleks küll vähemalt large olnud. Jaava sõi mingit vorstisaia. Õnneks tekkis suht ruttu ekraanile meie boarding gate, asusime sinnapoole teele. Kui me varasemate lendude ajal olime järjekorras suhteliselt eespool seisnud, siis nüüd sattusime üsna taha. Märkasime, et karm kontrollitädi käskis käsipagasid 55x44x20 cm-sse kontrollauku toppida. Üks noor ema oli üsna hädas, nimelt tema kohver ei mahtunud sinna sisse. Tal oli liiga palju asju. Väike poiss oli tal kõrval, ema üritas kohvirsse toppida tema kaisumõmmisid. Kontrolltädi ei lubanud kuidagi moodi seda naist väravast läbi. Kui oli meie kord väravast läbi minna, oli see kuri tädi just ühele mehele järele jooksnud ja teda koos kotiga tagasi kutsunud, et viimane saaks selle ka auku toppida. See mees, kes pileteid murdis, ei olnud nii kuri ja tema lasi mind õnneks läbi. Jaaval kästi kott auku pista - õnneks see mahtus. Mina ootasin teda kusagil treppide juures, ei julgenud ennast koridoris ilmutada, kartes, et see kuri tädi käsib mul ka kotti auku toppida. Siis mõne aja möödudes saabus Jaava ja ütles, et võttis sellelt noorelt emalt fotika ära enda kätte. Tahtis ka ühe mõmmi endale kotti pista, kuid siis ütles see kontrollmees, et see on illegaalne. Jaava kartis vahepeal, et talle saadetakse politsei sappa :D Õnneks midagi hullu ei juhtunud. Ema sai fotika Jaavalt lennukis tagasi, ei teagi, kuidas tal poja mõmmidega läks, kas pidi need ära viskama või...
Lennukis üritasime magada, natuke isegi sain, god bless mu kõrvatroppe! Siis aga hakkas ühel mehel seal lennuki eesotsas halb. Mingid südamehäired vms. Õnneks midagi hullu ei juhtunud temaga, Riias tuli kiirabi talle vastu. Kõndis omal jalul lennukist välja. Me loivasime siis bussipeatusesse, sõitsime kesklinna, maandusime mingisse pitsapleissi ja tellisime ühelatise päevasupi. Päris nämma oli. Siis mõtlesime, et võiks kinno minna, aga sellisel kellaajal jooksid ainult (pardon) sitad filmid, mille eest mina polnud nõus raha maksma. Siis läksime jalutama, tahtsin Jaavale Skyline'i baarist vaadet näidata, aga seal oli mingi privet event, seega saime vaadet ainult lifti-, koridori- ja vetsuaknast imetleda. Siis kõndisime Origosse, istusime mingisse hiinakasse ja lürpisime cappucchinot ja jäätisekoksi. Siis saabus mul aeg bussi peale minna. Jaava jäi minust veel Riiga. Bussisõit venis suht, kuigi ma magasin seal mõnda aega kuni Läti piirini. Seal tuli passikontroll peale. Buss oli suht tühi, aga minu taga istus mingi kamp välkaritest tudengeid, kellest üks ei leidnud oma passi üles. Kuna tal siiski juhiluba oli, lasti ta üle. Need tudengid rääkisid terve tee ja ilgelt kõvasti, sain aru, et nad on mingil hullul tripil - Lätis, Eestis, Soomes, Venemaal.. Seal oli poolakas, sakslased, itaallane ja veel mingeid.
Igatahes koju ma lõpuks jõudsin ja oi kui hea uni oli! Järgmisel hommikul pidin kohe tööle minema. No ei saanud üldse töötegemise meeleollu.
Täna (teine päev tagasi) oli seda juba natuke rohkem. Täna hommikul oli üks jabur intsident. Käin ju autoga tööl, aga mul pole väravapulti. Ei leia veel mõtet seda teha, kuna olen katseajal. Niisiis, peatasin auto enne väravat, ronisin sealt välja, sulgesin uksed ja jõudsin juba nurga taha. Siis kuulen mingit paanilist signaalitamist. Vaatasin seljataha ja nägin, et mingid möödakäijad vaatasid meie kangi alla. Läksin siis sinna tagasi, mingi kuri tädi küsib, et mis see on teie auto või. Vastasin, et jah, on küll, et mul pole pulti ja ma läksin seda küsima. See oleks võtnud max 1 minut. See istus siis autosse ja tagurdas, ma sain sisse sõita. No foken ell küll. Tahtsin talle soovitada, et ta peaks puhkusele sõitma :D Närvid inimestel siin puhta läbi.

Veel. Sain mõned komplimendid oma inglise keele kohta. Päris meeldiv, eriti kui arvestada, et pole seda ju õppinud. Üks kompliment tuli lausa briti tädikeselt endalt!
Portugaallased on väga toredad! Teatud eranditega muidugi :D Nad on sõstrasilmsed ja sõbralikud. Räägivad erinevalt hispaanlastest enamasti inglise keelt.
Portugaallased on väga temperamentsed - eriti avaldub see liikluses, kus foori värvid vahtuvad murdsekundiga. Foor on roheline ja järsku - plaksti! - lööb punaseks. Sama kiiresti läheb ta roheliseks. Vahepeal ei jõua käikugi välja võtta, kui juba taas roheline on. Ma ei saa aru, milleks neil see vahepealne kollane värv üldse on, kui see kordagi ei põle.
Teed on seal head, palju viiteid, kuigi harjumine võtab aega. Liiklus on mõnusalt hõre, kui sa just ei sõida kiirteel või suure linna keskuse kitsastel tänavatel.

Ma rohkem ei jaksa praegu.. Kindlasti tuleb midagi veel meelde, võib-olla postitan siis hiljem järelmuljeid ja/või ka Jaava täiendusi :)

2009-10-20T21:55:00.001+03:00

kui ma kunagi fotika juhtme üles leian, siis kirjutan pikemalt ja näitan pilte ka! (Jaavale lugemiseks see sissekanne:P - tere tulemast tagasi koju!)

2009-09-28T22:56:00.001+03:00

Üle kahe nädala on möödas, ma pole ikka veel terve. Vahepeale on jäänud esimene "päris" töönädal EKIs, oma arvuti, oma lauanurk suuuures ja päikselises toas. Täna nägin esimest korda oma roommate'i ka. Siis õhtu Mustamäel, lõunapoolik Ristil ja järgmine õhtu Texase kõige teravamate kanatiivakestega ja järgmine päev Kakerdi rabas ja õhtu saunas. Loodetavasti olen kahe nädala pärast terve. No siiiiis ei tahaks küll enam haige olla :)

2009-09-14T13:15:00.002+03:00

Tartus käidud. Märksõnad: sugulased, sünnipäev, maasikas, kino, kuum tass, õlu, emajõgi, a. haava, zavood, eeter (mitte mina :D), vähene uni, pang. Tulemus: endiselt magamata ja väsinud ning kõigele lisaks haige. Tööd teha ei jaksa.
Aga miks mitte varsti korrata?

2009-09-10T16:08:00.000+03:00

Kui kõik hästi läheb...siis ma sõidan homme Tartusse :) jee!

HÄÄLETAMA!

2009-09-01T12:15:00.003+03:00

rada7:

London, Tallinn, teisipäev, 1. september 2009: MTV Networks International (MTVNI), kuulutas täna välja käesoleva aasta MTV Euroopa Muusikaauhindade (MTV EMA) regionaalsed nominendid.

MTV EMA parima Balti artisti kategoorias esindavad Eestit sündipopi trio Popidiot ja postmodernistlik punkbänd Chungin & the Strap-on Faggots, Leedut elektroonilise muusika produtsendi ja dj Leon Somovi ning eeskätt džässvokalistina tuntust kogunud lauljatar Jazzu tandem ja indierocki bänd Flamingo. Lätist kandideerib parima Balti artisti tiitlile kohaliku tantsupopi valitsejanna DJ Ella. MTV Baltikumi aasta enimmängitud kohalike artistide videote seast tegid lõppvaliku 30 sõltumatut muusikaeksperti Eestist, Lätist ja Leedust

Kõikide nomineeritud artistide muusikavideod on käesoleval aastal pälvinud MTV Baltikumi kanalite mängukavas kõrge rotatsiooni, püsinud vähemalt 4 nädalat MTV Baltikumi edetabel(e)is ning võitnud nii muusikahuviliste kui -kriitikute poolehoiu.

Mõlemad Eesti päritolu nominendid – Popidiot ja Chungin & the Strap-on Faggots – on pälvinud MTV Baltikumi mängukavas kõrgeima võimaliku rotatsiooni ehk FRESH staatuse (lisainfo www.mtveesti.ee/fresh). Popidioti tänavuselt kauamängivalt “Antenna of Love” pärineva loo “Hanging on Friday” video (režissöör: Heleri Saarik) püsib MTV Baltikumi vaatajahääletuse põhjal koostatud edetabelis “ZEN MTV Balti TOP 20” üheksandat nädalat, olles käesoleval nädalal kolmeteistkümnendal kohal. Kogu maailma MTV kanalite hittide põhjal koostatavas edetabelis “World Chart Express” püsib sama lugu juba kümendat nädalat, olles hetkel kuuendal positsioonil. Sel reedel, 4. septembril omanimelise esikalbumi üllitav Chungin & the Strap-on Faggots raputas märtsi lõpus MTV Baltikumi mängukava oma saksakeelse loo “Zen Jahre Alt” värvika lo-fi videoga (režissöör: Hanna Samoson), millel samuti õnnestus ära käia nii “ZEN MTV Balti TOP 20” kui “World Chart Express” edetabeleis.

Parima Balti artisti tiitli võitja selgitatavad taas välja MTV vaatajad. Hääletus MTV EMA ametlikul kodulehel www.mtvema.com kestab 1. septembrist kuni 11. oktoobrini. 12. oktoobril kuulutatakse välja kõik regionaalsed võitjad, sh parim Balti artist, kes jätkavad võitlust parima Euroopa artisti tiitlile. 2009. aasta parim Euroopa artist kuulutatakse välja 5. novembril MTV EMA galal Berliinis.

MTV Baltikumi kolmeaastase tegutsemisaja jooksul pole Eesti artistidel veel õnnestunud parima Balti artisti tiitlit võita. Mullu püüdlesid seda gootipopi printsess Kerli ja deep house’i tandem Rulers of the Deep, ent võidu pälvis Leedu bänd Happyendless. 2007. aastal võitis parima Balti artisti tiitli Leedu lauljatar Jurga ning 2006. aastal Läti menubänd Brainstorm.

MTV EMA 2009 auhinnagala otseülekanne Berliinist 02 World Arena lavalt leiab aset neljapäeval, 5. novembril. EMA gala otseülekannet näeb üle 210 miljoni leibkonna enam kui neljakümnes Euroopa, Kesk-Ida ja Aafrika riigis.

2008. aastal Liverpoolis toimunud MTV EMA galal astusid teiste seas üles sellised staarid nagu P!nk, The Killers, Estelle, Kanye West, Kid Rock. Õhtujuhiks oli Katy Perry ning auhindu andsid üle Grace Jones, Bono (U2) jpt. MTV EMA ametlik veebileht www.mtvema.com kogus mullu enam kui 4 miljonit unikaalset külastajat ning 11 auhinnakategoorias jagati kokku enam kui 100 miljonit häält.

Tutvu MTV EMA 2009 parima Balti artisti nominentidega:

Popidiot: www.myspace.com/popidiot
http://www.youtube.com/watch?v=UMImGqEkKvo

Chungin & the Strap-on Faggots:http://www.myspace.com/chungin
http://www.youtube.com/watch?v=4huPF7G-1lw

Leon Somov & Jazzu:http://www.myspace.com/leonsomov
http://www.youtube.com/watch?v=eW44GzZXQMo

Flamingo: www.myspace.com/flamingoband
http://www.youtube.com/watch?v=RD13jjEkrhA

Lisainfo:
www.mtvema.com
www.mtveesti.ee/ema

Oma hääl anna siin.

the flight of the Conchords

2009-08-28T00:07:00.004+03:00

Kuna mul on praegu ebanormaalselt palju vaba aega, olen sellest osa sisustanud nüüd siis selle seriaaliga. Olen ajast maas endiselt, kuna seriaali esimene hooaeg oli eetris 2007. Siiski soovitan soojalt. Siin on samuti tegemist kahe mehega - seekord uusmeremaalastega -, kes üritavad Suures Õunas oma kahemehebändiga läbi lüüa. Ei ole nii hüsteeriliselt naljakas kui mõni postitus tagasi mainit the Mighty Boosh, aga no samas, viimast sa kas armastad või ei saa sa sellest aru. Enivei, väga hästi suutsin end suhestada bändi ainsa fänniga :D Tema on omaette huumor. Nagu ka bändi mänedžer.
Peale selle on natuke naljakas vaadata seriaali, mille mõlemad peategelased meenutavad tuttavaid inimesi :)

2009-08-26T23:37:00.000+03:00

Tõestasin täna, et sellist asja nagu algaja õnn pole olemas - ostsin elus esimest korda Bingo loto ja vähemalt pooled numbrid jäid puudu. Sinna läksid mu 15 krooni, mida ma enam kunagi tagasi ei saa.

:P

2009-08-25T12:42:00.001+03:00

Ma arvasin, et seda ei juhtu mitte kunagi, aga ma ka olen ka nüüd säutsujas. Mitte, et ma ise säutsuks, aga nuhkida on äge ju.

the Booshmania

2009-08-19T23:44:00.003+03:00

Kui Kristo poleks mulle siin üks õhtu öelnud, et oli olemas selline geniaalne asi, nagu The Mighty Boosh, siis ma oleks maailma parimast huumorist ilma jäänud. Kahju, et ma sellest varem ei teadnud ja kahju, et hooaegi ainult kolm oli ja igas nii vähe osasid. Ja nüüd ma kahetsen, et Rabarockil ei käinud lihtsalt ainult selle pärast, et üks Robots in Disguise'i tibidest on Noel Fieldingu tsikk ja kuuldavasti olla briti kultuskoomik ka siinmaal olnud.

Uut ja värsket mussi

2009-08-08T11:50:00.003+03:00

Coca-Cola Soundwave'i Eesti finaali võitis jälle üks õige bänd! Meenutagem, et eelmisel aastal osutus õnnelikuks noorte ja andekate Viljandi poiste bänd lack of Eoins. Neljapäeval kuulutati Krahlis (kuhu ma kahjuks ise ei jõudnud, niuniu, Maikameikersit oleks tahtnud niii-ii väga taas näha) välja selle aasta võitja - noored ja andekad Tallinn-Tartu poisid bändist Badass Yuki (msni smailifeiss lilla torbiku ja suust välja tilbendava jullaga). Õnneks teevad poisid Radioheadi - nende EP saab alla tõmmata siit. Sealt tegelt on üks laul puudu (Bubblewrap) ja kõiki lugusid saab alla laadida ka last.fmist. Lemmariteks Changeling (obviously) ja Asthesungoesdown.
Ootame siis vidjot (eirates keeleseadust).

2009-07-31T19:55:00.002+03:00

Hetkel avalikul arutlusel oleva keeleseaduse eelnõu kohaselt karmistub arvatavasti kontroll eelkõige ajakirjanduse üle, kuid haridus-ja teadusministeeriumi keeleosakonna peaeksperdi Riina Koolmeistri sõnul peaks tähelepanu pöörama ka blogides ja muudes kirjutistes leiduvatele vigadele.

Krtkyll kesse tuleb mle ytlema et ma oma blogis ei v6i nii kirjutada nagu tahan ! ! !

2009-07-29T16:13:00.003+03:00

Popikuninga surmast ongi juba kuu aega möödas ja sellele, et viimastel nädalatel on temast oksendamiseni kirjutatud/räägitud & teda näidatud, viitab ka last.fmi edetabel, kus üle kolme nädala on Raadiopea taas kuulatuim artist (kui nii võib öelda ühe kollektiivi kohta) :) (mitte, et ma nii andeka mehe kadumist maamuma pealt rõõmustavaks peaksin).

Ma eksisin

2009-07-26T18:23:00.000+03:00

Näen praegu elus esimest korda vikerkaare alguspunkti - siinsamas Peetri küla põllu peal. Rahapaja otsimiseks on seal vist arvatavasti liiga märg. Pekki see rikkus, kellele seda ikka vaja on:)

Plonk

2009-07-20T12:02:00.005+03:00

Paistab, et viimased postitused on kõik ürituste-teemalised ja kuna ühtki enam suvel oodata pole, siis võib juhtuda, et ma lähiajal ei kirjutagi miskit :D
Tartus oli tore, kohustuslikud Pange-Piro-Zavoodi tuurid ja samuti Cinamon ja Johnny Depp :)
Vahepeal sain muidu Hollywoodi-süütusest lahti ja samuti ka Plink Plonki omast.
Plonk oli... ma ei oskagi kirjeldada. Asjal on kindlasti oma fenomen, aga kuna sel aastal jäin ma vahepeal sinna üksi (siinkohal tervitaks Katsi ja Priitu, kes muga pärast ka kluppi tulid:)), siis mõtlesin küll, et kas see ongi siis see kurikuulus Plink Plonk, millest kõik nii suure vaimustusega räägivad. Ilmaga vedas, bändid olid head (kõige rohkem meeldisid vist Chungin & Sträpakad, the Brothers Movement, Joensuu1685, Counterpoint oli laval vist kõige elavam ja kaasakiskuvam, Kira Kira oli väga islandlik selle sõna kõige otsemas mõttes. Väga nummi), rahvast oleks võinud rohkem olla, sh oma gängi. Pärastine klubi kontsert oli ka üsna meeleolukas - nägin esimest korda laval Winny Puhhi. Nad olid päris..khmm..hirmuäratavad:D Neil olid läbipaistvad sukk-kostüümid (kui neid nii võiks nimetada) seljas ja näod maalitud. Kuna konsa osutus vägagi higiseks, lendas guašisegust higi rahvasse nii et vähe polnud. Siinkohal ei tahaks eriti tervitada palja ülakehaga higiseid tüüpe, kes mulle pidevalt selga lendasid. Popidioti ajaks oli klubi juba nii umbseks saunaks köetud, et isegi ennast mitte liigutades poleks olnud võimalust kuivaks jääda. See oli vist kõige higisem Popidioti kontsert peale ühe live'i GenKlubis, kus ma ever käinud olen. Aga poisid olid laval võrratud nagu ikka.
Siis tuli viimane öö oma armsas 727-s, järgmisel hommikul kiire pakkimine, võtme üleandmine ja kojusõit. Nuttu kurku ei tulnud :D Näis, mis siis saab, kui taas Tartusse satun ja siis juba turistina.

Õllesummer

2009-07-09T18:04:00.003+03:00

Kaotasin oma Õllesummeri-süütuse. Oli päris kohutav. Tore oli muidugi see, et tuttavaid oli seal palju. Ilmaga vedas ja HU? oli äge. Moby meeldis ka. Või noh. Eks ma selle pärast sinna läksingi, aga. Enne kontserti oli vaja WCs ära käia ja jõudsime ikka suht enne konsa algust lava juurde tagasi ja me ei mahtunud enam eriti lähedale. Seisime siis esimesed kolm-neli lugu kuskil rahva keskel, hiljem püüdsime laulukaare alla kõndida, et saaks kõrgemalt vaadata, kuna ma olen nii väike junn, et ei näe rahva keskelt muffigi. Aga sellega me ebaõnnestusime. Seal olid tigedad tüübid kes vehkisid küünarnukiga jne. Otsustasime siis lava kõrvale muruplatsile minna. Seal oli õhku ja ruumi ja rahulikke inimesi. Pmst ma ikka nägin Moby ära. Alguses üle teiste peade hüpates, hiljem lava kõrvalt tema kukalt vaadates ja viimase loo ajal mahtusime isegi lava ette paremale ära, nii et nägin ka suurmeest peaaegu täies hiilguses. Kõige ägedam on see, et olen jälle ühe oma aegade lemmarloo live'is ära näinud/kuulnud, jesss! Pärast üritasime kaks tundi odavat taksot tellida, ebaõnnestus. Tallinki takso päästis meid lõpuks ka hädast.
Ei, ütleks, et Moby oli väga hea, kuigi ma teda eriti laval ei näinud, aga Õllesummerile ei taha ma küll enam vähemalt aasta aega minna :s :P

Laulupidu

2009-07-05T23:29:00.002+03:00

Ootasin Petsi umbes kella 15 jal Viru juures. Vaatasin rongkäiku. Suht õigel momendil sattusin sinna, sest Ida-Virumaa polnud veel mööda kõndinud. Kui nad saabusid, trügisin inimeste vahelt ette, et saaks omadele lehvitada. Sain sõimata. Päris mitu korda. :D Mingid kurjad tädid olid seal. Aga mul poogen, ma olen Kohtla-Järvelt pärit, mul pole kombeid.
Siis sain Petsiga kokku, kõndisime Lauluväljaku poole, aga kuna kell oli veel vähe, suundusime piljardit mängima. Ja õlut jooma. Siis Lauluväljakule. Siis jõime ühe Gini ära. Siis läks päris lõbusaks.
Istutasime end 19 paiku ühe metalltorni alla, aga kuna poole tunni möödudes marssisid endiselt Tallinna rühmad, otsustasime õlletelki minna. Siis jäime sinna kinni. Hümni nägime ikka ära. Sadas. Õnneks oli mul vihmavari. Katkine, aga siiski. Siis me rändasime veel ringi. Ja seisime ja kuulasime laulu ka. Ja ikka sadas. Suht shitty ilm oli. Tegelt ega mingit laulupeo tunnet küll ei olnud, laulu eriti ei kuulnud ja ilm oli ka halb. Lõpus olid paljud juba väljakult kadunud, ilmselt ka seetõttu, et kell oli juba palju ja padukat sadas. Meie vaatasime vapralt viimased lood lõpuni. Lootsime, et pidu lõpeb mõne tuntud eestikeelse looga, aga oh ei.
Siis linna poole. Sadas. Ketsid olid märjad ja suht külm oli olla. Istusime mingisse..Islandisse äkki?! Väiksed Long Islandsid ja siis edasi BonBoni. Petsil oli kindel plaan mind kluppi viia ja kiitles, et see on üks parimaid Tallinnas. Ma nägin muidugi väga club-material välja oma poriste ketside, sportlike pükste ja pusaga. Ja sassis juustega. Pets maksis piletiraha 300 (:O), jõime mojitosid ja tekiilat ja keerutasime vist 1,5 laulu ajal jalga. Siis otsustasime Angelisse minna. Õnneks me kluppi ei hakanud kippuma, kuna seal oli pilet sama kallis ja muusika sama mõttetu. Istusime siis baari, sõime pelmeene ja jõime jälle Mojitosid. Angelis on päris äge toalettruum - neile, kes ei tea. Seal on kaks kabiini, ühe peale on kirjutatud GAY ja teise peale HOMO. Et ise valid, kumb oled :) Esimest korda kui seal järtsus ootasin, tulid kaks noormeest ühest kabiinist välja ja teine kord noormees ja neiu. Põnev :P Sealt läksime edasi X-baari (vms, lesbibaar:P ka põnev). Seal oli kõige lahedam. Tantsida siis :P Mingit haiget mussi tuli, aga mu meelest oli päris humoorikas :D
Umbes 5 paiku jõudsime Petsi juurde, suht kohe kukkusime magama ja vedelesime kuni 14ni voodis, kuna lihtsalt niiiii mõnus oli olla ja üldse ei olnud mingit tahtmist midagi muud peale vedelemise teha. Ja ega pole teinud ka. Homseks kohtumiseks on suur osa artikleid läbi lugemata :/

Hüvasti, Tartu!

2009-07-02T23:52:00.002+03:00

Kõik. Tartuga on nüüd kõik. Kuigi ma idee poolest võiks veel 19ndani ühikas elada lihtsalt Tartus olemise pärast, ei tee ma seda siiski.
Ma teadsin juba vähemalt 9ndast klassist alates, et ma tahan Tartus olla, elada ja õppida. Viieks aastaks seda rõõmu jätkuski. Ma läksin sinna kindlate ootustega, millest suur osa ei täitunud. Aga mis sest, ma leidsin enda. Ma tunnen end paremini, ma tean, kes ma olen. Isegi kui ma ei tea veel täpselt, mida ma tahan, on mul osati selgem ettekujutus kui varem. Olen kindel, et Tartus elamine mängis selles väga suurt osa. Mine sa tea, mis must suures ja pöörases pealinnas saanud oleks ja ma ei julge ette kujutadagi. Ma olen peaaegu et rahul sellega, kuhu ma praegu jõudnud olen.
Ega need Tartu-aastad pole kõik ka positiivsed olnud. Väga palju on valusaid mälestusi, mis paratamatult vahel meelde tulevad. Aga mis neist, positiivset on alati rohkem :)
Kõndisin täna EKIsse ja pärast sealt tagasi - plaan oli tulla jalgsi tagasi Peetrisse (see aga ebaõnnestus, kuna lennujaama juures korjas isa mu peale) - kõndides tundsin, et kuulun siia. Tallinnasse. Mina, kes ma ei sallinud seda suurt, halli, närvilist ja rahvarohket linna. Ever ma ei uskunud, et suudan siin ennast hästi tunda. Näedsasis. Ajad muutuvad. Võib-olla on asi selles, et olen end selle mõttega juba mitu kuud harjutanud.
Kuna ma pole kunagi suviti Tartus viibinud, ei oska ma praegu sellest puudust tunda. Tean vaid, et viimased ööpäevad oma armsas ühikatoas olen 17-19, kui on Plink Plonk. Siis annan võtmed ja jätan hüvasti nii palju häid mälestusi mäletava toaga - oma armsa Narva mnt 27/727ga. Sügisel mõtlen võib-olla aga hoopis teisiti ja kindel on see, et Tartu-igatsus võtab must vahel võimust, aga vähemalt on hea teada, et sinna jääb nii palju häid sõpru, et mul on alati koht, kuhu minna :)

2009-06-27T13:32:00.005+03:00

Räägin just Avele, kuidas eilne päev oli totaalne epic fail ilmselt selle väljendi kõige otsemas mõttes. Helen tahtis oma viimast puhkusepäeva tähistada Pärnus päevitamisega. Võtsid nad mu siis neljapäeval peale ja läksime Rahumäele. Hommikul ärgates hakkas kõik pekki minema - esiteks morjendas meid muidugi uudis popikunni surmast. Suur osa Pärnu mnt-st oli teetööde all ja seega olid igal pool kiirusepiirangud ja kuna mina niigi üle 90 sõita ei tohtinud, siis tundus see suvepealinn eriti kaugel asuvat. Poolel teel Pärnusse hakkasid taevast kaunistama rünkpilved ja Pärnusse jõudes oli taevas ikka üsna pilvine. Tuul oli ka muidugi meeletu. Otsustasime siis TexMexis süüa, sealne menüü oli ikka eriti nigel, mingit valikuvõimalust nagu eriti polnudki. Siis kui arvete maksmiseks läks, avastas Helen, et tal jäi rahakott koju. Kui kõht täis, otsustasime ikka randa minna. Saatsime mehed saunalinade järele, need nad muidugi tõid, aga päiksekreem jäi autosse. Siis kusagil tee peal läks Heleni sandaal katki. Randa jõudnud, läksime merele võimalikult lähedale, et siis hakkab päike paremini peale. Jõudsime end pikali visata ja päevitusõliga sisse määrida, kui tuul keerutas räige liivatormi üles. Siis kleepus kõik see liiv õli külge. Siiamaani tuleb kõrva seest ja tagant liivateri. Otsustasime tuulevaiksema koha otsida ja läksime mingisse lohku, kus me pikutasime siis umbes 1.5 tundi. Ega kauem olekski jaksanud ega julenud. Käisime siis Petsiga end meres kastmas, või õigemini keha liivast puhastamas ja siis kaotas Pets oma päikseprillid ära. Midagi halba juhtus kindlasti veel.
Õhtuks suutsin õnneks mehed kontserdile meelitada, lubades olla kaine rool. Õnnestus. Kaja oli üsna sitt, Andur hea nagu alati, Junk Riot üllatas ja Zahiri, piinlik küll tunnistada, nägin live'is alles esimest korda. Aga oi raisk, milline küte! Kõrvad vilisisesid hommikuni.

jaanik

2009-06-27T13:08:00.003+03:00

Kuidas mulle diplom anti

2009-06-21T21:20:00.006+03:00

Illustreeriv materjal:

Chalice musitseeris :) pöörfikt!ema-isagapole õrna aimugi, kes enamik siin pildil on, aga poseerida oli ju vajalemmarlilled:)Õhtu jätkus MariMeli juures ja sealt edasi Genklubis, kus Eliit andis järjekordselt hea kontserdi. Eriti vinge oli laulu "Meie linn on linnulaat" lõpus Tursa ja Saaremetsa dnb jämm.
Tänane hommikusöök toimus spontaanselt Panges, kus, ma loodan, ei käinud ma viimast korda. Hiljem jalutuskäik Raadi mõisapargis ja kosutav uni. Homme juba Tõrva uuele peole. Noorus on ilus aeg ja tuleb seda nautida ikka täiel rinnal enne täiskasvanuks saamist :D

Topelt ei kärise ja kordamine on tarkuse ema

2009-06-15T22:34:00.002+03:00

või kuidas nad ütlevadki.
Et..ega muud polegi, kui et 20.06 kell 12 TÜ aulas on aktus. Ja õhtul hellitavad Vaiko Eplik, Madis Aesma, Raul Saaremets ja Kristel Eplik mu kõrvu Genklubis. Tule sina ka. Probably mu viimane kontsert Tartus sel suvel ja võib juhtuda et ka pikema aja jooksul, PlinkPlonk festar välja arvatud ofkoors. Ilus lõpp ilusale päevale. Ma loodan.

2009-06-14T12:06:00.001+03:00

Keegi juba jõudis. Hanging on Friday videot näed SIIT.

Edited hehe, autorikaitse on vist juba oma töö teind

2009-06-13T14:59:00.003+03:00

Hah!
Minu käes on peaaegu orikas (või kuidas öeldagi) Popidioti uus video Hanging on Friday, kui vaid tahaks teistega ka jagada, siis riputaks juutuubi, aga ei taha, vot:)
Ja Ave on nii musi mul :)

2009-06-11T10:13:00.001+03:00

Nii. Üürileping lõpetatud. 19ndal juulini saan veel sees olla, tahtsin ikka Plink Plonki ajal veel oma armsaks saanud ühikatoas magada.
Tallinn - here I come!

2009-06-09T12:29:00.002+03:00

Reedel, 12.06, esineb Popidiot taas PlinkPlonkis. Mina lähen.
Muide, Hendrik updeitis orksi kommuuni ja ütles, esitlevad sel päeval ka oma uut videot loole "Hanging on Friday". That made my day!

olen nüüd tark

2009-06-08T12:27:00.001+03:00

kaitsesin töö ainsana B-le, teised kaks said A, homme kaitseb meie baka ainuke kummlaude ja tema saab ka raudselt A, seega arvan, et olen ainus, kelle nime järele ei hüüta, et lõpetab kiitusega:D aga poogen see, vähemalt olen õigel ajal lõpetanud ja ise olen rahul. petar õnneks väga uusi küsimusi välja ei mõelnud, kõiki teadsin ette ja oskasin (enamvähem) kohapeal vastata. ta on nii nummi ikka. ja helle oli ka armas. kõik oli armas. see oli ka hea et ei karli ega matit pold kohal. chill. täna viskan siis lahkumislehe ära ja ootan eksmatti. jep.
et 20ndal kell 12 palun tulge mind lillede ja šampanjaga õnnitlema, jeeesss.

Illustreerivat materjali ka

2009-06-07T17:33:00.005+03:00

Otsime "matkakeskust" ja "alleed".

Sisse pakitud.

Seda pirakat poissi pidimegi tassima. Päris raske oli.

Esimene ja meie jaoks viimane sillaalune.

Ummikus.

kanuuretk

2009-06-06T23:05:00.003+03:00

Jaava sebis mind endaga kanuuretkele. Täna see siis toimuski. Elva jõel. Noh, ma ei ole eriline matkaja tüüp, eriti kui võrrelda Jaavaga ja paadisõiduga ma olen ka niivõrd tuttav, et paadis istunud olen, sõudnud eriti nagu mitte :D Või noh, koske olen Soomes lasknud, see oli päris äge, aga muul ajal sõudis meil mootor, aint kosest alla lastes oli vaja sõuda. Meie kohalejõudmine oli omaette huumor ka, korraldaja saatis ilgelt selgete instruktsioonidega kirja ka.

Lähete teisele poole matkakeskust ja sealt üle raudtee alleed pidi , kuni esimese teeni, sealt pöörate paremale ja kõnnite otse mööda teed, majade vahelt, siis läheb üks tee vasakule, aga Teie kõnnite ikka otse edasi, kuni vasakul pool näete puust saetud karu, sealt pöörate vasakule metsa sisse. Pulga paisjärve juures näete palkmajakest-grillimiskohta. Usun, et autod jäetakse sinna üles metsavahele või siis päris teele. Siis peate jälgima, kuhu nad tulevad.

No üsna segane igatahes. Esiteks polnud seal mingit matkakeskust, selle asja nimi oli RAUDTEEJAAM. ja allee ei olnud ka mitte mingi fokin allee, vaid lihtsalt suvaline metsatee. Aga nojah, Jaff küsis mingilt mehelt nõu, ta suunas meid õigele otsale ja selle karuni me jõudsime. Tee metsa leidsime ka, aga see hargnes ühest kohast kolmeks ja me ei julenud ise riskida, helistasime korraldajale ja meile saadeti autojuhtidele mõeldud buss järele. Sellega sai nalja. Mingi 30 minutit ootasime bussi, lõpuks see tuli, võttis meid peale, imestas, et meid ainult kaks ongi. Me ei jagand ka asjast eriti midagi, aga bussijuht viis meid õigesse kohta ja sõitis Tartu poole edasi, kuigi autojuhid alles läksid Elva poole oma autosid viima. Kuidagi asi igatahes lahenes, aga me olime matka lõpuni "need kaks tibi, kellele 50-kohaline buss telliti".
Suht palju inimesi oli seal. Kanuusid oli 36 ja igaühes vähemalt kaks. Kuulasime natuke instruktori juttu, umbes et kuidas sõuda ja kui sain aru, et tagumine teeb kõik töö ära, siis otsustasin ette istuda:D Kõik kibelesid vette ja kui kõik 36 kanuud lõpuks vees oli, olid esimesed kuskil ummikus juba, sest jõgi oli langenud puid ja muud risu täis. Põhimõtteliselt oligi kogu see matk lihtsalt räme okstest läbi/ümber/üle/alt sõitmine. Me pidime vähemalt viis korda kanuust maale ronima, paadi kaldale tõmbama ja seda edasi vedama. Kõige pikem tee oli vist ca 20-30 meetrit. Või rohkem. Ma ju ei tea, krt, neid vahemaid. Igatahes kanuu oli ikka ilgelt raske ja selg ei luband üldse seda vedada, tundsin esimesi vananemise ilminguid. Kujutasin ette et selline tunne on rasedal naisel viimasel nädalal, aga no ega ma seda tunnet ka ei tea ju :D Igatahes, meile kahele nääpsule neiule oli ühte suurt kanuud tassida ikka väga suur piin.
Kanuu tahtis vahepeal ümber minna, vist 2-3 sellist juhtu oli, aga õnneks jäime ikka püsima. Üks kord jäime kogu täiega okstesse kinni, ma ei saanud nina enam okste vahelt välja ja Jaava ei saanud enam tagurdada, sest tema taga oli ka üks suur oks. Ukerdasime seal vist 10 minutit, ma juba ropendasin ja vandusin kõvasti, kuna olin tõesti lootust kaotamas. Lõpuks saime sealt ikka kuidagi välja. Nõme oli ka see, et me olime viimaseks jäänud ja isegi kontrollpaat osavate inimestega seilas meist mööda, see tegi olukorra eriti lootusetuks.
Algul pidi söögipaus kuskil keskel olema, aga selgus, et see oli suht lõpu poole. Kõht läks ikka väga tühjaks ja vihma hakkas ka sadama. Mul oli kaks paari pükse jalas ja seljas ka üsna mitu riiet, aga ma olin läbimärg. Ketsid olid ka muidugi, jalad väga ei külmetanudki, kuna Jaava andis mulle villased sokid:) Kui sinna söögikohta jõudsime, sõime mõnuga kaks kausitäit suppi ja kuna vihma kallas ikka edasi ja tuul ka veel puhus, siis mina loobusin. Õnneks loobus Jaava ka, sest tõesti oli külm seal märgades riietes seista. Ja lõpuni olla veel vaid 1h sõudmist, nii et väga paljust ehk ilma ei jäänud. Saime autoga lõpp-peatusesse, kus sai veel süüa, nämnämm. Aga kui meie autodega sinna jõudsime, olid esimesed juba kohal :D Põnev. Päike hakkas ka lõpuks paistma, ofkoors.
Lõpuks Tartu bussi oodates otsustasime, et lähme hoopis Erkki juurde maale külla. Hea mõte, mõeldud-tehtud. Grillisime ja jõime paar siidrit ja vbla õnnestubki korraldada üks väike saunaõhtu kunagi kauges tulevikus peale esmaspäeva:P

2009-06-01T16:47:00.000+03:00

nonii. läbi. töö esitatud. midagi head sealt loota pole, aga ega ma loodagi. nädala pärast kaitsmine.
üllatuslikult avastasin, et ei pea ka seda suulist eksamit tegema. nii et jipii. kooliga ühel pool.
täna kell 21 paiku šampanja pirol. naisss.

2009-05-30T19:57:00.002+03:00

Täna võtsin esimest korda viie aasta jooksul julguse kokku ja läksin alla parki päevitama. Ei olnudki nii hull, kui kartsin. Päike oli päris kuum, aga tuul ikka puhus ja noh, ma ju olen nii kannatamatu, et ei saa ennast enne terveks ravida, kui jälle külmetama lähen. Kui lõpuks koju jõudsin, oli palavik 37.4 peale tõusnud. Viimaste päevade tavaline taks on 37.1. Aga vbla oli asi selles, et ma olin üleni nii pagana kuum kuna päike oli nii pagana kuum.
Siis otsustasin mailhosti avada ja leidsin kaks juhendaja kirja. Päris tublilt on ta parandusi ja soovitusi teinud, aga ma olen nii laisk, et ei jaksa praegu. Räme unekas tikub ka peale, eriti kui arvestada, et ei saa korralikult magada. Aga ega ma vist enne magistritöö esitamist/kaitsmist saagi. Siis saab vähemalt sellest vaevast lahti. Ma loodan. Kui ma nüüd homme ei otsusta, et ma ikka ei viitsi Helle soovitusi täita:P
No krt, ma ei saa, ma olen ikka nii jobu, kuidas ma alati nii õigel ajal haigeks oskan jääda?!?:S
Ja kuidas ma peaksingi homme suutma end toas hoida, kui lubatakse 27 kraadi???:(

nonii

2009-05-27T20:59:00.001+03:00

pikendust anti esmaspäevani. jipikaje!

2009-05-23T13:57:00.001+03:00

Jälle juhtus nii, et jäin plaanitust kauemaks Tallinna. Kuigi eile oli PlinkPlongis Anduri kontsert, kus ma kuu aega tagasi lubasin nagu raudpolt kohal olla, ei juhtunud seda paraku siiski. Eile ei teinud ma absoluutselt mitte kui midagi. Tuju ei olnud. Väsimus oli peal. Sain küll kaks korda sõitmas käia, kui ma ikka tükk aega pole roolis olnud, siis muutun eriti kangeks ja tavaliselt sureb auto vähemalt korra valgusfoori taga välja :D Aga pole hullu - suvi on tulemas ja ehk saan ma siis palju kainet rooli mängida. Hehe. Võib-olla oli mu eilne väsimus tingitud sellest, et üleeile olin eriti sportlik. Jooksin eneselegi üllatuseks pea tund aega ja pärast seda sõitsin veel traditsiooniliselt trenažööriga. Neljapäeval saatsin ka ühe (vist viimase) magistritöö osa juhendajale vaatamiseks, kuid kardan, et ma ei saanud õigest aru, mida seal osas tegema pean, ja seega kardan, et mu töö ei saa ikka reedeks valmis. Eile ei jaksanud ma see-eest lillegi liigutada. Vahtisin terve päev seepe.
Täna ei ole ma veel eriliselt tubli olnud. Aga tegelen siiski ikkagi taas oma tööga. Jess. Mõni päev lihtsalt on selline, kui on põnev ja tahtmist teha. Teine päev jälle ei ole. Tegelt tahaks ilgelt töö kaelast saada, saaks sellega ühele poole.
Ahjaa, ma siiski hõiskasin enne õhtut. Arvasin, et see aine, mille iseseisvalt sooritama pean, lõpeb lihtsalt mingite tekstide toimetamisega, aga tuleb välja, et pean kusagile kohale minema, paarile teoreetilisele küsimusele vastama ja kohapeal ühe teksti toimetama. No super, ma ikka lootsin, et mu ülikooliaastad mööduvad ühegi suulise eksamita (kui soome keel välja arvata). Ja kui veel eriti aus olla, siis ma ei viitsi seda ainet eriti õppida ka. Ja kuidas ma saaksingi mingit panganduskeelt ja oskuskeelekorralduse kräppi pähe ajada. Fuhh.
Aga jah. Vaid nädalake ja siis selgub, mis saab edasi...

ekstaas on suur sEgAdus

2009-05-19T23:34:00.002+03:00

Ei saa ju kogu seda ilu endale hoida.

2009-05-17T22:03:00.003+03:00

Keegi võiks mind nüpeldada liigse laiskuse eest.
Nädalavahetus on möödas ja jällegi ei ühtegi uut rida.
See-eest sai korralikult tööd tehtud ja meelt lahutatud.
Reedel Ave ja Soome suursaadiku vastuvõtt, Genklubi, Köök ja Maikameikers (õugaad, kui head need viimased live'is on, fantast lihtsalt, isegi ilma Alanita. Ülla-ülla onju).
Olime Avega sel päeval kaksikud. Üsna külmale ilmale vaatamata julgesin miniseelikuga linna peal taielda. Äge.
Laupäeva hommik ei olnud muidugi väga hea. Mitte selles mõttes, et pohmakas oleks või midagi. Aga need soomlased otsustasid absoluutselt iga probleemiga minu poole pöörduda. Telefon oli mul päris punane.
Siis näituse avamine, mis ei läinud just väga hästi teatud "külaliste" tõttu. Aga elame üle.
Õhtul Half Apple ja Semmarit, viimased olid ikka väga ägedad. Eriti nende puusanõks!
Ja muidugi Eurovisioon. Ma olin liiga väsinud selleks, et seltskondlik olla, seega istusime Avega ühikas mustvalge teleka ees ja sõime ohjeldamatult. Tulemustega võib vist rahul olla. Tänu taevale, et Eesti esimese viie hulka ei tulnud, sest olime Avega eelnevalt diili teinud, et kui tuleb, läheme jooma.
Täna koristus + ohjeldamatu söömine once again, aga seda seekord sugulaste juures. Küpsetasime ühte kooki, mis pidi 20 mintsaga valmis saama, aga lõppkokkuvõttes oli ta ahjus vist 2.5 tundi. Aga lõpptulemus oli muidugi väga nämma.
Ja deem, ma olen ka praegu liiga unine selleks, et midagi tarka teha. Fokinell ma ütlen!

2009-05-08T23:03:00.003+03:00

Ma püüdsin täna esimesed (silmanähtavad) päiksekiired oma nahale! Nüüd olen pisut vähistunud, aga eks homseks läheb asi leebemaks. Oleks tore, kui homme saaks jätkata, aga ilmajaam pole eriti rõõmustavate uudistega välja tulnud - järgmine nädal pidavat koguni lörtsi tulema!
Aga see selleks. Tallinnas on hea maapaos olla, sporti on mõnna teha ja võimaluse korral päiksekiiri püüda. Unenäod on mul siin ka väga head, Avega just arutame seda teemat :P Kahju on ärgata kohe. Kuigi muul viisil olen täielik nolifer. Tahaks pühapäeval raeplatsile Kööki kuulama minna, anyone? (tean, et lootusetu loota, aga lootus on lollide lohutus)
Aga järgmiseks nädalaks tagasi Tartusse, tööle ja Soome päevadel osalema!

2009-05-04T14:36:00.008+03:00

Kuna ma ei suuda keskenduda töö kirjutamisele, siis...

Vahepeal sain aasta vanemaks. Terve eelmine nädal möödus liigagi kiiresti, esmaspäev-teisipäev olid tööpäevad, kolmapäeval kool ja juuksur ja Chalice'i kontsert PlinkPlongis, neljapäeval tööpäev + õhtul juustukoogikeste küpsetamine sugulaste juures + küpsisetordi tegemine kodus + magamata öö ja reede oligi käes. Magamata öö kohta nii palju, et plaan oli varakult magama minna, kuna Chalice'i kontserti ja Zavoodi väsimus oli välja magamata, kuid mõistagi ei õnnestunud see mul eriti. Kõigepealt helistati mulle umbes keskööl. Siis kella ühe ajal otsustas ülemine naaber ilgelt kõvasti muusikat kuulata (oleks siis et head muusikat) ja kuna ta poole tunni möödudes ikka vaiksemaks ei keeranud, helistasin ma majajuhataja numbrile ja palusin neil ukse taha kobistama minna. Õnneks saabus vaikus ja magama ma jäingi. Siis otsustas kell 2.30 helistada Anna, kes oli vägagi ülevoolavas tujus. Tore oli temaga rääkida, aga jah, tulemused andsid hommikul tunda. Uni läks varakult ära, kuna tuba oli valge ja kõht hakkas tühjaks minema ja peas raiuv mõte, et on vaja salatit teha, ei lasknud mul uuesti magama jääda. Ärkasin siis üles. Mõtlesin küll, et kui väga tubli olen, jõuan ka magistritööga tegeleda. Tuhkagi. Vorpisin mitu tundi salateid ja käisin poes veel vaja minevaid asju soetamas. Siis oli aeg koristama hakata. Ja siis kohe saabuski esimene külaline, üks kaks tundi enne "päris peo" algust. Avasime esimese šampanjapudeli ja nii ta läkski. Külalisi tilkus ja tilkus ja tilkus ja lõpuks oli meid juba päris palju. Ma ei oska midagi selle istumise kohta kirjutada, kui siis ainult, et vähemalt minul oli ilgelt tore ja lõbus olla :D Enne kontserdi algust saabus ka Jenni kahe soomlannaga. Nad kugistasid kiiresti salatit, koogini nad vist ei jõdnudki, aga mis teha, oli aeg pidusse minna. Siis lagunes seltskond laiali, sest vaid käputäis osa inimestest tahtsid just sellele kontserdile tulla. Kaaslasteks jäid siis Liis, Carmen, Erkki (kes kadus umbes poole konsa ajal ära), Kaidar ja Jaan. Oi aga meil oli tore :)Tuleb välja, et poseerisin kõikidega, aga praegu saan üles riputada vaid Liisi orksi albumist kopitud foto :)
Tore oli kohata Siimu (tervitaks su ilusat kollast lipsu!) ja veel toredam oli see, et Kaidar aitas mu bäkksteidsi Hendrikuga kohtuma :D See oli omaette huumor ja tegelikult oli mul päris piinlik, kuigi Hendrik väitis, et ei tasu piinlikkust tunda. Igatahes tore oli :)Pärast kontserti ja tantsu läksime kogu seltskonnaga tagasi ühikasse, kuna seal oli veel salatit ja kooki. Lõpuks sain ka ise oma kooki maitsta ja peab tunnistama, et päris nämma oli. Mardo liitus meiega umbes siis, kui Liis ära minema hakkas. Istusime veel mõnda aega, kuni ka KC ja Mardo pidid lahkuma ja nii ma hakkasin koristama. See oli hea mõte, kuna hommikul poleks ma seda küll teha suutnud. Nimelt pidin ilgelt vara ärkama, kuna olin lubanud Tallinna sõita ja mind oodati. Seega oli mul unetunde umbes 3-4. Ja arvestades seda, et juba kaks eelnevat ööd oli magamata, siis... Noh, kujutate ise ette, et väga hea mul olla ei olnud. Kuna Kaidar kukkus Merle voodisse ja Jaan minu voodisse, pidigi sünnipäevalaps endale vaiba külje alla keerama ja põrandal magama. Väga hull ei olnudki, aga arvatavasti oleksin voodis ikka paremini puhanud. Rame kümme telefonikõnet kell 6 hommikul ei olnud ka just eriti meeldivad, kuna ma ei jaksanud enam ühtegi häälikut produtseerida, aga mis seals ikka, tore, et tal meeles olin :D
Poisid olid väga armsad, aitasid mul hommikul prügi välja visata ja tassisid mu supersuure koti bussijaama. Magasin terve tee ja kodus ma olingi. Alustasin söömisega umbes kell 13 ja üldistades võiks öelda, et tegin seda õhtuni välja. Läksime pärast kodus grillimist venna juurde, kuhu tulid ka Pets, Paul oma neiuga ja Valdek. Tore oli neid näha, aga minu väsimus ei lubanud mul eriliselt seltskondlik olla. Pojake kinkis mulle Minni-Hiire :D Väga nummi.Seltskond tahtis vahepeal LoveSexMoney'isse minna (jube tobe klubinimi ikka), aga kui Notsu oli nurka pissinud, siis kadus peoperenaisel tantsutuju ära ja nii me suht varakult õhtule saimegi.
Väga toredad peod olid ja ma tänaks kõiki teid, kes te neid päevi minuga koos jagasite :))
Natuke morjendab meelt, et vähemalt kaks inimest, kelle sõber ma arvasin end olevat, ei õnnitlenudki mind. Nüüd ma siis vähemalt tean, et ei pea ühte neist 8. mail oma kohaloluga toetama minema.

2009-04-30T15:39:00.002+03:00

ma ei saa aru, kuidas see mul alati õnnestub, et talvel olen terve kui purikas ja siis kui soojad ilmad on, suudan haigeks jääda. jälle on niuke nohu, et. nina on punaseks nuusatud. aga pole aega kurta!
ma olen täiega laip hetkel tegelt, eile käisin plink plongis chalice'i kuulamas/vaatamas, väga äge oli! eks ta ole üks energiast pakatav mõmmik. esireas oli äge rokkida nagu ikka, isegi kaine peaga :) aga jälle oli vaja zavoodi minna ja krt, nüüd kahetsen täiega. sest hommikul oli vaja ju tööle minna, aga rumal mina ei suuda end tagasi hoida. no pole hullu. täna kokkame, öösel magame, homme kokkame jälle ja sööme kõhud punni ja lähme popidioti kuulama, jeeeee :)))

Kes ei riski, see šampanjat ei joo

2009-04-27T12:25:00.002+03:00

Kuigi isa ütles mulle, et nad põdesid nädala alguses kõhugrippi, otsustasin riskida ja sõitsin neljapäeval koju. Helenil oli ju sünnipäev ja õnnitleda oli vaja. Vahepeal mõtlesin küll, et äkki ikka ei lähe. Pole ise kunagi kõhugrippi põdenud, seega ei osanud midagi karta ka. Googledasin kõhugrippi ja päris humoorikaid vasteid sain. Igatahes esimesed kaks päeva olid väga toredad, reedel suutsin lausa 40 minutit joosta, väga mõnna oli. Laupäeval olin tubli, tegin magistritöö asju ja kui hakkasin juba juhendajale seda uut osa saatma, tundsin, et miski on valesti ja otsustasin kraadida - 37.4, tunni pärast oli juba 37.7. Väga kõrgeks õnneks ei tõusnud aga megasitt oli olla. Vedelesin terve õhtu voodis, saunas ei saanud ka käia, niuniu. Magasingi vist suht järgmise päevani, vahepeal ärkasin küll üles, kui isa tolmuimejaga alumist korrust tõmbas või kui ema all askeldas ja rõdule riideid kuivama pani, aga jäin jälle magama tagasi. Kell 13 saabusid vend ja Helen, siis ajasin ennast voodist püsti, vedasin end alla ja sõin üle 24h (mõnus oli kaaluda enne söömust, olin kaotanud 3,5kg, äge:D). Pärast kahte šašlõkitükki ja hunnikut rohelist salatit tundsin end hulga paremini, aga külaliste lahkudes otsustasin ikkagi magama minna. Õige otsus, sest pärast seda tundsin end juba piisavalt hästi - suutsin isegi arvuti taha istuda, jeee:P
Täna hommikul tundsin end juba inimesena, aga hommikusöögiks valitud juustukukkel ei mõjunud hästi. Kõndida on natuke raske ja juua tahaks kogu aeg, aga muidu on juba enamvähem.
Aga pealkirjast siis.. eks šampanjat tuleb juua! Kui mitte kolmapäeval enne Chalice'i, siis reedel enne Popidioti ikka!

Klubi PlinkPlonk

2009-04-20T14:47:00.003+03:00

avab oma uksed juba sel reedel. Kodulehelt leiab esimese nädala kontserdid:

REEDE, 24. APRILL
JÄÄBOILER & PLINKPLONK DJ'd

LAUPÄEV, 25. APRILL
HU? & PLINKPLONK DJ'd

TEISIPÄEV, 28. APRILL
ESTRAADIRAADIO & KOROVA MILF BROTHERS

KOLMAPÄEV, 29. APRILL
CHALICE & DJ JAREK KASAR

NELJAPÄEV, 30. APRILL
STEREO CHEMISTRY & DJ KALEV K

REEDE, 01. MAI
POPIDIOT & DJ'd LUUK, PEURA ja FUKS

LAUPÄEV, 02. MAI
FRIDAYS DEAL & PLINKPLONK DJ'd

Nii, kesse tuleb minuga Chalice'i kuulama? 1. mai ja Popidiotiga on mul peas küpsemas selline idee, et kutsun inimesi endale külla üks paar tundi enne kontserdi algust, pakun traditsioonilist torti ja võib juhtuda, et ka mõnda rüübet ning sunnin kõiki külalisi endaga kontserdile tulema ja luban kõigil neil end 2. mail õnnitleda. Idee mu meelest päris hea, vaatab, kuidas seda teostada õnnestub.

Issanda loomaaed on kirju

2009-04-18T19:48:00.001+03:00

ja inimesed suudavad mind ikka ja jälle hämmastada :o

Mitte kunagi enam..

2009-04-17T11:54:00.003+03:00

..ei pea ma enam sooritama MITTE ÜHTEGI eksamit!!!!!!!!!!!!!!!! JEESSSS!!!!!!!!!!!!!
Rumal mina, ei suutnud mesihäälsele Peetrile kolmapäeval vastu panna ja vedasin end õhtul siiski välja tema sünnipäeva tähistama. Kuigi hullu kräud sellest ei tulnud - olime vaid kolmekesi aHaavas, jootsid nad mind Melluga ikka täie mõnuga. Kuna ma kiitsin neile, et mul järgmisel päeval on mu viimane eksam ever, siis võtsid nad nõuks mind täiega purju joota, et ma eksamil läbi kukuksin. Õnneks ma nii nõrk ei olnud ja kuigi kolm Gini-koksi (või oli see neli), mis läksid iga korraga kangemaks, panid pea mõnusalt sumisema, lahkusin Zavoodist, kuhu me lõpuks jõudsime, üsna vara. Ma ei vaadanud isegi õlleklaasi sisse, mis mulle seal nina alla toodi.
Neljapäeval läks aga uni megavara ära ja kui oli aeg ärgata, et eksamiks korrata, oli peas eriti suur blokk. Õnneks sain umbes 3h materjale lugeda ja eksamile läksin suhteliselt suure südamerahuga. Küsimusi nähes aga kadus mu südamerahu kus see ja teine ja nagu välja tuleb, paningi ühe küsimusega kolmest ikka täiega pange, aga kokkuvõttes sain hindeks C, millega ma võin vägagi rahul olla, arvestades seda, kui vähe ma selleks eksamiks õppisin. Ja mitte ühtegi enam. Mitte ühtainsatki :) Ma loodan, et ma hiljem oma sõnu ei söö :D

2009-04-14T17:45:00.003+03:00

Tegin vist elus esimest korda Tartus ainult iseendale väga uhket toitu, nimelt lõhepastat. Ei tulnud küll nii hea, kui kord emaga tehes, aga tavapärast makaronidest-tatrast-riisist koosnevat menüüd rikastas ikka küll.

Õppida ma ei viitsi. Ülehomme on eksam. Homme on vaba päev. Jõuab vist veel. Kuigi ilmselt lähen homme õhtul sünnipäevatama.

Paar postitust tagasi rääkisin saatest MI, mida saab nüüd järelvaadata SIIN.

2009-04-13T14:39:00.005+03:00

Täna hommikul lõpes mul üks kolmest ainest, nimelt erikursus eesti murretest (Kihnu murre). Ainepunktid saame lofalt (kui nii võib öelda) ehk siis lihtsalt kohalkäimise eest. Ellen jagas meile kõigile ka raamatud :) Nii tore. Täna lõunakohvi tehes lõi mul tuluke peas põlema, et see eksam, mis mul neljapäeval on, on viimane eksam, mille ma ülikoolis sooritama pean. JIPPIII! Naljakas mõelda, et kool saab läbi. Kurb ka.

2009-04-10T17:28:00.002+03:00

Täna on jälle niiii hea päev! Olen natuke isegi oma magistritööd teinud, kuid vaid väga natuke :P
Ilm on täna mõnna-mõnna, istusin läpakaga õues ja trükkisin kooliasju. Veits kehv oli päikese käes ekraani vaadata, aga mis seals ikka, tehtud ma sain. Püüdsin natuke aega päikest, kuni tuul täiega puhuma hakkas. Kui ema ütles, kui nämmasid asju ta täna süüa teeb, otsustasin jooksma minna. Ma ei kujuta ette, millal ma viimati jooksin, septembris äkki. Igatahes üüberhea oli, kuigi suutsin vist vaid 20 minutit joosta. Nüüd on kõht ilgelt täis ja kohupiimakook on ka veel ahjus (te ei kujuta ette kui head lõhna maja täis on :)). Peale söömise kavatsen täna veel asjalik olla ja hiljem jälle ratta otsa ronida.
Häid munasid ka muidu!

2009-04-09T23:20:00.008+03:00

Tulin juba eile kahel põhjusel Tallinna - esiteks sellepärast, et pikad pühad on ja teiseks seepärast, et Tallinna arvuti on mu Tartu omast kordades kiirem. Ehk et tahtsin tubliks hakata ja oma tööd kirjutada. Rongiga Ülemistesse jõudnud, tulid vanemad mulle vastu ja ütlesid, et arvuti on pees. Tulin vaatasin siis ise ka oma "itimehe" pilguga üle, monitor jupsis. Vend arvas, et asi on driverites. Helistasin kohe murelikult Jaanile, kes oli nõus mulle täna appi tulema ja oma (päris)itimehe pilguga aparaadi üle vaatama, kuid selleni me ei jõudnudki. Jaan arvas, et asi on tarkvaras. Ema käskis mul aga täna arvuti Ülemiste keskuse ees olevasse IT-bussi viia. No kui käsk anti, siis.. Kurtnud mure ära, ütles sealne onkel, et viga monitoris. Jätsin siis monitori sinna ja sõitsin koju tagasi nende kõne ja hinnapakkumist ootama. See ei saabund enne 17 ja enne seda jõudsin juba Jaani juures käia ja tema läpaka omistada (tänkjuu, sa oled elupäästja!). Kui olime isaga ema peale võtnud, helistas itimees ja ütles, et monitor läheks maksma 1000-1500, juhul KUI ta leiab selle trafo, mis läbi põlenud oli. Pidasin läbirääkimisi vennaga, kelle monitor see oli, ja tema otsustas, et ei ole nõus sellist hinda maksma, kuna sai selle monitori niigi umbes sama hinnaga. Otsustasime siis, et ei lase parandada, vaid viime koju tagasi. Kui IT-bussi tagasi jõudsime, ütles tehnik, et ta tahab läbivaatuse ja diagnoosi panemise eest 300.- saada, aga kui me monitori talle jätame, siis ta raha ei taha. Nojah, jälle läbirääkimised vennaga ja tema otsustas et ta ei oska midagi katkise monitoriga teha ja sinna ta jäigi. Nats kehv tegelt, sest see sai alles aasta-kaks tagasi ostetud. Kuid vennake viskab kõik tsekid alati ära, urr, võib-olla oleks saanud isegi garantii alla sokutada. Õnneks on Helenil monitor, mida ta ei kasuta, nii et meie lauaarvuti saab varsti korda jälle! Nii et tegelikult pole ma kaks päeva saanud oma tööd teha. Raisatud aeg. Nüüd rasiskan niisamuti seda aega blogimisega.

MI oli muidu just. Andur ja Popidiot (jälle, I know :D) rääkisid oma plaadist ja muusikast ja tegemistest. Eplik ütles ka paar sõna sekka. Ütles, et Andur on Eesti biitlid:) A muidu sealt uue plaadi pealt on kaks lugu nii epliklikud (äge sõna), nimelt marko kristal ja praha kevad, et neid kuulates unustan, et kuulan hoopis andurit. Aga muidu mu lemmarlood on Melodraama, Mu binoklis, (SOMVL)Lõpuboss ja Suhkur (eriti need kaks viimast, jee:)).

Brr, meil on siin Peetris küttega mingi jama. Radikad on jääkülmad ja ma istun siin laua taga, paks kampsun seljas ja villased sokid jalas. Lootsin ka juba jooksmisega alustada (kuna lubati ligi 15 kraadi sooja), aga siin põllu peal on nii pagana tuuline ju :s

and the Skype award goes to

2009-04-07T12:40:00.004+03:00

POPIDIOT!

Väärika Skype auhinna, väärtusega 50000 krooni, võitjaks valiti elektro-pop bänd Popidiot. "Skype's Go Change The World Award" võitmiseks pidi bänd olema originaalne, silmapaistev ja piisavalt professionaalne, et lüüa läbi rahvusvahelisel areenil. Tallinn Music Weeki toetaja ja partneri Skype auhind anti välja konkreetse eesmärgiga - pakkuda võitnud bändile võimalus oma karjääri heaks kohe midagi reaalselt ära teha: salvestada video või album, palgata välisprodutsent või saada mõnel muul moel tuul tiibadesse. Auhind selgitati välja festivali väliskülaliste, Eesti publiku ja Skype´i ühisel valikul. Olulisim tegur otsustusprotsessis oli võitjabändi valmisolek ja potentsiaal ekspordiks.

Edukate Soome bändide Manboy ja the Crash manager Paul Cheetham kommenteerib
Popidioti võitu: "TMW bändide line-up oli põnev ja rikkalik ja ühe bändi välja valimine oli raskem kui ma oleksin arvanud. Otsustasin Popidioti kasuks, kuna nende puhul on ilmselgelt tegu bändiga, kel olemas reaalne ekspordi-valmisolek. Neil on äsja ilmunud värske plaat, mida toetab tugev imago ja ambitsioon ning julge-enesekindel suhtumine kaasakiskuvasse popmuusikasse, mida nad esindavad. Popidioti laivis on sütitavat energiat ja olen kindel, et seda tüüpi saund leiab järgijaid mitmetes riikides. Kui bändil avaneb võimalus astuda üles olulistel üle-Euroopalistel show-case festivalidel nagu Popkomm, By:Larm ja Eurosonic, ei näe ma põhjust miks nende plaat ei võiks olla müügil üle Euroopa ning nende tuurikava jõuda nii klubidesse kui festivalidele kõikjal. Olen kindel et Skype´i rahaline auhind leiab selle bändi puhul kiirelt efektiivse rakenduse, kuid loodan ka, et Eesti riik mõistab, et nii see bänd kui Tallinn Music Week kujutavad endas ideaalset võimalust, kuidas teha algust targa investeerimis-plaaniga Eesti muusikasse ja popkultuuri - nii nagu seda on Põhjamaades juba aastaid tehtud."

Festivali peakorraldaja Helen Silda kommenteerib: "Paljud väliskülalised tulid Eestisse
esimest korda ning null-ootustega. Suur osa neist ei olnud eelnevalt tuttav ühegi Eesti artisti loominguga. Seda suurem oli külaliste positiivne üllatus avastada, kui mitmekesine, maitsekas ja värvideküllane me muusikamaastik on. Kõrgelt hinnati ka Tallinna eripalgelisi kontserdipaiku ning kodupubliku toetust oma bändidele. Selline tagasiside on meie riigi muusikatööstusele hindamatu väärtusega. Esimese TMW festivali edu on nüüd kasvulavaks nii bändidele, muusikatööstusele, järgmisele festivale kui Eesti riigile üldisemalt, et jätkuks indu ja tarkust Eesti muusika ja popkultuuri arendamise-toetamisega edaspidi palju targemalt ja süstemaatilisemalt tegeleda."

Festivali kontserte külastas üle 4000 muusikahuvilise ning Tallinn Music Weeki veebisait sai pea 27 000 külastust 53-st erinevast riigist, mis tähendab, et lisaks kohalkäinutele said Eesti riigist, Tallinnast, Eesti bändidest ja Tallinn Music Weeki festivalist teadlikuks veel terve hulk inimesi. Välisriikide külastuste top-10 on järgnev: Soome, Inglismaa, Rootsi, Saksamaa, Läti, USA, Taani, Leedu, Norra ja Holland.

Järgmine Tallinn Music Week toimub aastal 2010, viimasel märtsi nädalavahetusel 25-27 märts.

Tallinn Music Week tänab südamest toetajaid ja koostööpartnereid: Tallinn2011, Nordic
Hotel Forum, Skype, EAS, Innovatsiooniaasta, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Estonian Air, Vikingline, Hansabuss, Eventech, RGB, Plektrum, Velvet, Sailinvest- Sea the Future, R2, ETV, MTV, Postimees, Rada7.

Festivali järelkajastusega saate tutvuda:
http://www.tallinnmusicweek.ee/press.php

Ja muideks, veel üks uudis - vana Wilde kohviku all asunud raamatupoe asemele tuleb PlinkPlongi-nimeline klubi, mis hakkab alternatiivseid üritusi korraldades konkurentsi pakkuma Genialistide Klubile. Klubi avatakse 24.4 ja esimeseks esinejaks on Jääboiler, veel on kokku lepitud esinemised (eelpool mainit) Popidioti ja Chalice'iga. Elu ei anna täna enam ilusamaks minna!

Popidiot pakub välja omapoolse majandusprognoosi

2009-04-06T15:29:00.004+03:00

SIIN, ainult et, ma ei saa aru, miks on bändi nimi Matti Peura ja Popidiot.
Erisaade on eetris täna ETVs kell 20.35
Ja muidugi ei saa märkimata jätta, et Matti näeb seal välja selline, nagu mina laupäeval. Ja usun, et ta peas on sama müts, mis nüüd "kuulub" mulle :D

2009-04-06T13:19:00.004+03:00

Kuigi Hendrik palus tagumisi inimesi esimesi mitte tõugata, ei kuulatud teda mitte. Nimelt on mul mõlema põlve peal megasuured sinikad. Väljas päike paistab, aga tundub, et seelikut me sel nädalal veel ei kanna :D Ja veel on mu kael hirmkange, ma ei tea, pole ammu nii palju "moshinud" vist :D

Pildid: Heikki Leis

2009-04-05T17:28:00.006+03:00

Ma vabandan juba ette ära. Olen ilgelt väss ja võib-olla mu laused ei ole eriti korrektsed ega meiki eni senssi.
Niisiis. Reedel saabusid Kohtla-Järvelt külla kaks totsi - Ave & Meks. Siis käis siin üks pidev soigumine, kuni me Avega end poodi sättisime ja sealt hea-paremaga tagasi tulime. Jõime end meeleollu ja siis tegime end ilusaks, sest tibidel oli masterplan klubisse minna.

Valisime CT ja Illuka vahel, millest siis viimasesse maandusimegi. Ürituseks oli Bad Jam. Klubiskäik ei olnudki nii hull, kui viimasest korrast mäletan. Tantsida sai kõvasti. Kui mõlemad tibid mehi sebima hakkasid, ei viitsind ma niisama tühja panna ja lasin klubist jalga. Pole sellised kohad ju koht just minu tass teed. Jõudsin vist umbes 1,5 h varem koju, kui teised ja sain isegi selle ajaga natuke magada, seega polnud hommikune ärkamine väga hull, kuigi punased silmad väitsid vastupidist. Jalad olid tantsimisest mõnusalt väsinud. Käisime Avega jälle poes (seekord ostsime ainult süia, ausalt ka!) ja otsustasime, et võiks mööda linna ringi patseerida natuke, et õhtu rutem kätte jõuaks. Meks pani jälle pidurit ja jäi ühikasse sliipima. Meie käisime Avega poodlemas ja niisama jalutamas, saime vahepeal endale kaks stalkerist sõpra ja käisime purskkaevus istumas (tegelt seda viimast tegi ainult Ave). Käisime siis uuesti poes, seekord oli vaja rüübet osta. Otsustasime vanaka kasuks. Äratasime Meksi, sõime kõhu täis, tegime end jälle ilusaks ja hakkasime jooma. Liis tuli ka Ilmariga, nad tõid mulle üllatusmuna :) (see maitses öösel eluhästi, sänks!). Umbes kella 22ks seadsime sammud GenKluppi, enne sokutasime Meksi ära. Esimese asjana ostsin anduri plaadi (jeeee), umbes kolmandana tahtsin särki ka osta. Ave tuli mind julgustama ja nii me siis koos poodlesimegi. Natuke vale number sai, aga pole hullu, ilus roosa särk on!
Andur rokkis laval nagu ikka, poisid nägid nii ilusad välja :) ja noh - POPIDIOT! Minge muffi, mul pole sõnu lihtsalt. Mattil ja Hendrikul olid nokatsid peas, aga mõne loo möödudes hakkas neil kupli all täiega kütma ja nii võtsid nad mütsid peast ära. Matti viskas oma särgi rahvasse ja kartes, et ta ka mütsiga sama võib teha, haarasin sellest kinni ja panin endale pähe. Nii ma nokatsi omistasingi. Natuke on häbi tegelt. Või noh, pärast konsat, kui Matti must mööda kõndis. Ma loodan, et ta pikka viha ei pea.

Autogramme ma seekord ei saanud, sest pastakat ei olnd:(
Öösel mugisime Avega makarone ja hommik tuli kuidagi väga ruttu. Vähemalt ilm oli ilus, sai pudelid ära viia ja selle raha eest endale pohmakarüübet osta :p

2009-04-01T20:26:00.006+03:00

Seksound lubas laupäeval kogu oma nänni kaasa tuua ja supersoodsalt maha müüa - näituseks müüakse uhiuusi ja imeilusaid anduri ja popidioti teesärke (200.- tk). Ühe pilt ilutseb selles postituses, teist näete eelmisest Hendriku seljas :) Samuti lubati kaasa võtta popidioti mütse (kindaid ja salle?) ja ka kogu leibeli plaadid - neid saab soetada 125 kohaliku raha eest tükk. Nii et sull taskusse ja laupäeval sammud genikatesse!

2009-03-29T23:01:00.005+03:00

Ütleks nii, et jälle üks produktiivne nädalavahetus on läbi. Seda muidugi meelelahutuse jms mõttes.

Reedel näiteks käisin koos vennaraasuga üle mingi aasta aja Krahlis. Kuigi me rohkem kompanjone ei leidnud, oli meil kahekesi ka oi kui lõbus. Tegelt Erki ja Helen olid ka seal ja enne Popidioti me rääkisime nendega natuke juttu ka. Aga teistest - Chungin säras laval nagu ikka, teised poisid jäävad tema kõrval kuidagi kahvatuks ja heli ei olnud ka just kõige parem. Vähemalt järgmisena esinenud Kosmikud tegid heli poolest ikka täiega ära. Kuulasime nende vanemad lood ära (ca pool tundi siis), kolisime alla tagasi õlut jooma. Aidest me ju ometi kuulata ei tahtnud :) Ja siis esines üleval Tannu ja päike, seda me ka ei vaadanud. Tegelt tunnistan üles, ma natuke käisin piilumas. Aga kuna nad olid kõik kurguni kinni nööbitud ja ükski kõhulihas ei paistnud, siis ma läksin alla venna seltsi tagasi. No ja Popidioti eel võtsime ikka esiritta, nagu alati, aga krt, see on nii popp bänd, et kõik tüdrukud muutuvad eriti tigedaks ja hakkavad trügima. Ühed hõõrusid seal end teineteise vastu, kohe minu kõrval, ma vist ütlesin neile midagi halvasti, aga unustagem selle. Ja nagu ikka sattus Orants mu kõrvale klõpse tegema, nii et pildimaterjal pärineb tema sulest. Popidiot küttis ikka täiega. Polegi ammu oma keha nii higiseks tantsinud. Oojaaa, ütleks, et Eesti tantsumuusika väärtuslikem pärl on see. Järgmisel nädalal siis jälle.

Siis laupäeval oli mul täielik seebimaraton, 40 osa "Kodus ja võõrsil" ette vaadata on ikka täitsa ainult minu lollus:D (punastab)

Ja täna käisime vanematega sõitmas, vaatasime oma tulevast maja mere ääres ja kuulasime, kuidas Jägala joas vesi alla vuhises. Pärast tühjendasime Stockis rahakotti. Sünnipäevakingitusi on ka tore kuu aega enne õiget päeva kätte saada ju.

2009-03-26T21:08:00.003+02:00

Hoolimata sellest, et mul on pisike (aga vastik) palavik ja et nina tilgub, olen ma otsapidi Tallinnas ja kõht on head-paremat täis söödud. Ja sööks veel. Tavaliselt haigel pole ju isu, aga ju ma siis olengi üks simulant. Eile õhtul oli ikka päris hull , vastu ööd lõi palavik 37.5 peale ja aju muutus nii pehmeks ja silmad valutasid ja uni tuli peale. Voodisse läksin kell 23, aga magama ei jäänud vist enne nelja. Loodan, et täna õnnestub paremini.
Seminaritööga sain ka kaelast ära, oleks hea, kui ma ei laseks end käest ära, vaid oleks edaspidigi tubli. Kahjuks ei saanud ma midagi aru, mida Mervi mu tööst rääkis, kuna palavik oli just enne seminari mu vallutanud ja mul oli seal audika ees ikka ülisitt olla. Ja täna ei saanud ma ka arvutileksikoloogia praksis muffigi aru.
Homme õhtuks pean ma aga terveks saama, sest ma väisan sellist toredat üritust, nagu TMW. Ja koos Kristoga, jeee! It's been a long time. Ja kui hästi läheb, siis lähen ka laupäeval Hollykasse, kuna olen lack of Eoinsi fännilistis:)
Ja mis mind veel rõõmustab on see, et kuigi Tartus sajas täna laia lund, on kevadet juba tunda ja Ave andis lootust, et ta tuleb Meksiga järgmisel nv-l Tartusse :)

2009-03-22T18:43:00.002+02:00

Muidugi on tore, kui juhendaja on tark ja osav. Aga üliõpilane ei jaksa ju!
Ma olen suhtkoht kaks nädalat seminaritöö kallal pusinud ja lõppu ei paista olevat, kuigi idee poolest oli reedel töö ära saatmise tähtaeg. Aga tühja sest!
Kolmapäeval saadetud töö sai hullult kriitikat (mitte küll otseselt, aga Helle "mõned soovitused" oli rohkem kui mõni). Eile saatsin talle teise variandi. Selle kohta tuli üks hea lause: Töö suhtes paremini tundmine on õigustatud. Jeee, vähemalt midagiGI. Aga ta lisas manusesse jälle "mõned soovitused", mis oli 3 lk ilma reavaheta teksti. Õugaad, ma näen kolmapäevase seminarini vist õudusunenägusid. Ja see, et retsensendiks on Mervi, ei ole ka just eriti lohutav teadmine.

Sinku

2009-03-19T17:03:00.004+02:00

Ans. Anduri uus singel Start/Stopp on selle nädala Eesti Ekspressi singel ja selle saab täiesti legaalselt ja tasuta alla laadida SIIT! Tursa kommentaari loo sünnist saad lugeda SIIT.
Kuulakem siis ja tekitagem soovi 04.04 GenKluppi minna :)

2009-03-18T19:19:00.005+02:00

Kuigi eilne Zavoodiskäik oli minu jaoks ilmselge liig, oli mul seda väljamagamiseks vaja. Iseasi, kuidas Helle nüüd mu seminaritööga rahule jääb. Ma ise ei jää.

Aga muidu on rõõmsaid uudiseid ka. GenKlubi on taas avatud ja 4. aprillil väisakem kõik koos sellist üritust, nagu Seksound Goes Kiletron, kus ansambel Andur esitleb oma tutikat albumit! Kesse minuga peole tuleb? :)

Veel popidiotismi

2009-03-12T22:13:00.005+02:00

Popidiot käis 27.02 Terevisioonis esitamas ühte mu teist lemmarlugu "Friday's Revenge"* ja andis ka intervjuu. Seda saab vaadata SIIT. Popidioti osa hakkab 71. minutil. Tartus ei saa ma oma arvuti taga kuidagi saadet edasi kerida, samas toanaabri omas sain. Tallinnas saan ka ilusti. Kui keegi lugejatest oskaks saatest Popidioti osa välja lõigata ja juutuubi üles riputada, oleks ilgelt tore, mina ei jaga arvuti asjadest maad ega mütsi :D Usun, et ma poleks ainus tänulik hing.
Värskes Ekspressis esines ka, seda ma juba hõikasin siin, aga ka see video on vaatamiseks olemas SIIN!
Nautigem!

*Tänan tähelepanu juhtimast:D

2009-03-09T23:18:00.005+02:00

Popidiot feat. Jaan Elgula laulavad Hanging on Friday/Mängin sulle muusikat SIIN!

Ahjaa, ja ma tahtsin vinguda (kuigi tegin seda täna juba piisavalt), et niidid suus on eriti rõvedalt igeme ja põse vahel ja torgivad ja segavad mind, eriti kui naeratan. Aga nüüd on see hala siis ka edastatud ja loodetavasti sellel teemal enam hala ei tule :)

2009-03-08T10:30:00.003+02:00

Nonii. Täna on mul siis silmaalusest paistetusest sinikas (loe: kollakas) tekkinud. Olengi nagu peksasaanu. Loodan, et homseks õhtuks kaob ära, siis vaja sotsiaalne olla.
Muidu eile valiti Eesti laulu. Tundus, et Köök oli ära väsinud sellest trallist ja Vilgatsil natuke hääl ära ja et Chalice ju ei tahtnudki, et tema poolt hääletataks. Aga Popidioti Hanging on Friday kõlas ägedalt. Tantsisin mööda tuba ringi nagu idiot :) Perfect day - algus ja lõpp Popidioti saatel :D

2009-03-06T11:05:00.003+02:00

Äge. Ärkasin täna hommikul üles, tegin silmad lahti ja vaatasin oma nina. Andis tunda, et parempoolse põse paistetus pole alanenud. Peegli ees aga nägin, et paistetus oli hoopistükkis ülespoole liikunud. Nimelt on mu silmaalune ja silmanurk ja nina räigelt paistes. Überseksikas.
Keel liigub suus juba normaalselt, niidiotsad ripuvad ja häirivad mind :P Süüa ma endiselt ei saa, ülemised hambad on päris hellad.