Kuningas on lahkunud. Elagu Kuningas!

Duett Vaikoga oli maagiline.
Ma ei saa aru, miks ma seda staarisaadet üldse varasematel aastatel vaadanud olin, sest nüüd tundub küll, et pole olnud ega tule ka enam säravamat lauljat kui Marten. Aga noooh, vbla on asi ka selles, et tema loovalikud olid täpselt minu tass teed:)
Nüüd jääb üle vaid oodata, mil Leegitseva album küpseks saab...

Young Godz Have Fun

Reedel viis meid minibuss Tartusse konverentsile. Sõit läks päris kiiresti, kuna magasin sellest umbes poole. Ilm lõunamaal oli hoopis sombusem ja hallim, aga polnud vahet. Tartus olla oli uskumatult hea ja kodune :) Esimese asjana meelitasin Esta endaga Super Alkosse kaasa. Jah, Super Alkosse. Vett ostma. Siis oligi aeg aulasse istuda. Miina ja Mervi olid ka kohal, lisaks kõik tuttavad professorid ja muud tähtsad asjapulgad. Viimase ettekande ajal pidin ma aga saalist varem välja ronima, kuna olin lõunapausi valesti arvestanud ja kuna T-R V rääkis üsna rahulikus tempos ja lõppu ei paistnud veel tulevat...
Merle ootas mind juba Pange ees. Astusime sisse ja tellisime kohe päevapakkumise. See oli päris nämma :) Jaava jõudis ka ca 20 minutit enne 14 Pange ja siis läks juba päris kiireks. See tunnine lõunapaus jäi ikka liiga lühikeseks. Lippasin kiiresti tagasi TÜsse ja jõudsin täpselt õigeks ajaks. Konverentsi teise poole esimene ots läks märksa unisemalt, kõht oli liiga täis ja mõtted lendasid mujale. Aga polnud hullu miskit, teine ots oli märksa lõbusam :)
Pärast konverentsi pidin Anu juurde minema, aga tuli välja, et ta ei saa laborist tulema. Mind oli ripakile jäetud. Helistasin Avele, et õhtustest plaanidest sotti saada, aga see osutus päris keeruliseks, kuna teadagi on tal alati ükskõik kas ja mida teha :D Õnneks ta jäi (vist) poolsunniviisiliselt nõusse Krahli tulema. Seejärel helistasin Merlele ja anusin, et ta mind ühikasse (koju:)) laseks. Oli nõus küll. Istusime ühikas, sõime küpsiseid ja ma jõin kohvi. Seal oli vägagi kodune. Nagu ma polekski ära läinud vahepeal. Kõik minust alles jäänud asjad (taldrikud, vaip, kardinad, nõud, telekas) olid seal. Väga väga vägagi kodune. Mõnna. Meil ajagraafik klappis - kui temal oli aeg trenni minna, oli mul aeg Ülikooli kohvikusse koguneda.
Jõudsin sinna kõnede lõpus. Haarasin esimese veinipokaali ja istusin Miinaga ühe laua taha. Süüa oli seal küll ikka hullemates kogustes ja veini ka :P Lõpus ilmutas end ka Jaava ja ma nägin korraks isegi Mihklit ja Edithit. Tore :) Kell 19 ootas meid aga juba buss ja kodutee võis alata. Poole sellest pläkutasin Peetrikesega ja teise poole viisin end Röövel Ööbikut kuulates pidusesse meeleollu.
Ave jõudis umbes samal ajal Vabakale kui meiegi. Küsisime Estalt juhtnööre ja asusime poodi otsima. Meil ei õnnestunud kuidagi peeti leida, aga leppisime ka 50kroonise mustsõstra veiniga. Siis helistasime Kaidarile, kes meid õnneks Rotaliasse kutsus. Ei pidanudki Harju mäel puuvarjus pudelist rüüpama. Istusime seal tunnikese, kuulasime Ringrada ja oligi aeg teele asuda.
Krahlis oli päris palju inimesi. Üllatavalt palju. Aga õnneks oli kogu maja lahti. Läksime suht kohe teise korruse saali ja võtsime esireas istet. Ei pidanudki kaua ootama, kui mehed lavale astusid. Kontsert oli päris pöörane. Ööbikud olid väga sexyd, eriti Stennu, mmm :P Tõnu lükkas mulle ühe laulu lõpus mikri nina alla, vahepeal oli raskusi lavale mittekukkumisega, aga ei - väga fun oli! Üritasin bassimeest (seda alalist, mitte seda teist, tema juba tunnen ära küll, kui näen :D) meelde jätta, et pärast autogrammi küsida saaks. Hiljem tuligi välja, et tema oli ainus, kes tissile (mitte minu, aga plaadiümbrisel olevale) autogrammi kirjutas, teised poisid haihtusid pärast laivi nagu tina tuhka. Tantsisime veel mõned tantsud, aga kaaslased väsisid ja koju me läksimegi.
Nagu ma juba mitu korda mainisin - hea, et (ilmselt) selle aasta viimane kontserdielamus oli nii äge. Muidu oleks 2009nda aasta viimane kontsert olnud see, kust meid välja visati ja bänn peale pandi. Aga sellest ma ei taha rääkida, kes teab see teab :D

Kuna ma suutsin kahe päevaga kogu oma palga ära paigutada, siis tundub, et reedene RÖ kontsert jääb paraku ära, kui keegi mind vahepeal just sponsoreerida ei taha. Vähemalt sain positiivse üllatuse täna hommikul meili lugedes - Ivo saatis rada7st mulle kirja, et olen Ringraja võitnud :) Nüüd ei jää muud üle kui oodata, millal see minuni jõuab. Nii tore, nii tore, nii tore!
Nüüd mõtlen siin, kas jääda pärast juubelikonverentsi Tartusse hõljuma päevaks-kaheks, kuigi see nõuab ka omajagu väljaminekuid, aga Tartus on elu ikka alati odavam (ja parem) kui pealinnas.
Lisaks sellele oli mul jälle üks "esimene". Käisime reedel Avega Privés. Ma ümber ei hakka jutustama, Avel on sellest juba ülevaade olemas.

Kui hästi läheb, siis saan ma rutem Tartusse, kui loota oskasin. Nimelt toimub seal selline konverents nagu "90 aastat eesti ja sugulaskeelte proffessuure Tartus". Paraku jääb vist seekordne Taaralinna külastamine lühidaks, kuna õhtul toimub von Krahlis Röövel Ööbiku "Ringraja" plaadi esitlus, kuhu ma hirmsasti minna tahan. Aga vahepeale jääva 1.5h jooksul jõuab tartu sõpradega kohvi juua küll!:)

Vahepealsest

Viimased kolm nädalavahetust:

3. Pidasime Jüris Kristo ja Heleni juures soolaleivapidu. Päris mõnus olemine oli, kuigi olime tubased. Seltskond oli hea ja sööki-jooki nii et tapab. Mängisime Imagot, mille ma mõlemad korrad pika puuga kinni panin (ajeee ma tunnen kõiki nii hästi :P), järgmisel hommikul jäin aga kõigest teiseks. Öösel, kui kõik teised paaris ja paaritud magama läksid, otsustasime me Ave ja Petsiga kiriku juurde jalutada. See oli mõistlik mõte, kuna kõht oli igast nänni täis. Väljas oli väga krõbe, nii et tagasi jõudes läksin ma duši alla üles sulama. Sel nädalavahetusel tekkis idee ka järgmiseks nv-ks.
2. Tahtsime minna Püha Tõnu vaatama, aga parajasti seks ajaks oli Sõprus selle näitamise lõpetanud ja Cinamonis polnud seansid veel alanud. Seega otsustasime Pangaröövi vaatama minna. Noh, ütleme nii, et olen näinud paremaid eesti filme, aga ega sellel old ka viga. Nalja sai natuke ja mingi point oli seal ikka ka. Seejärel käisime Rimis toidumaterjali ostmas ja suundusime Mustakale kokkama. Tegime mingit riisi-hakkliha vormirooga, mis oli lollikindlalt lihtne, kuid väga maitsev! Ega me enam suurt midagi ette võtnudki, kui Comarketis veini järel käimine välja arvata. Filmivaatamisest ei tulnud meil seejärel enam midagi välja - läbiarutatavaid maailmaasju oli liiga palju.


1. Mari ja Meelis tulid Tallinna. Laupäeval käisime loomaaias, mille me silkasime suht ruttu läbi. Meie lemmarid olid kõiksugu hooned (troopikamaja, putukanäitus ja elevandimaja), aga ka metssead:)). Meil polnud eriti aega seal passida, kuna mul, Mellil ja Kristol olid piletid Eesti-Albaania mängule. Tüdrukud viskasime kesklinna - nemad läksid šoppama -, ja me ise suundusime Kristiinesse. Parkisime auto ja läksime staadionile. Piletite ostmisega tekkis meil eelnevalt probleeme, kuna me keegi pole erilised kohapealkäijad, siis ei osanud me sektorite jms põhjal otsustada, kuhu me piletid ostma peaks. Õnneks sattusime siiski eestlaste fännitsooni (thank god, et mitte albaanlaste:D kuigi neid seal vist suurt ei olnudki) ja seal oligi päris hea olla. Siinkohal mainiks, et see oli mul jälle esimene. Jalkat staadionil vaadata siis. Äge oli, kuigi varbad külmetasid ja nina tilkus vett. Algul oli veidi harjumatu jalkat ilma kommentaarideta vaadata, aga polnud viga, kaasa elada sai mõnuga. Poisid alustasid õlle libistamisega, mind pandi kaineks rooliks.
Pärast jalkat suundusime otse Texasesse, kus me sõime kõhud täis ja kus poisid õlut edasi jõid. Kuna aga daamid tahtsid käia Jüris riideid vahetamas, siis sõitsime kahe autoga sinna ja tulime ühega tagasi. Parkisime auto Urmase maja ette ja läksime tema juurde soojendust tegema. Seal oli inimesi päris pirakalt. Hästi tore oli:) Hiljem läksime veel Nokusse, enne seda lagunes seltskond mitmeks tükiks. Vahepeal otsisime purjus Meelist, aga üles me ta leidsime! Ma ei kujuta ette, kuhu ta oleks sellises olekus lõpuks jõudnud, eriti kui tal polnud telefoni ja rahakotti kaasas...

Lisaks on veel igast häid ja halvemaid asju juhtunud, aga neist ma ei taha kirjutada :P

Täna külastas minu unesid Damon Albran. Nice.

Täitsa uskumatu ikka, KUI RUTTU lähevad asjad jälle halvaks. Või õigemini hakkavad igast pisiasjad närvidele käima. Sel nädalal on kohe päris mitu tujuhalvendavat asja juhtunud, et... polegi nagu tunnet, et oleks vahepeal puhkamas käinud ja stressist lahti saanud. Näiteks oleksin ma teisipäeval Järvevana teel pimedas ja vihmaga ühele autole peaaegu tagant sisse sõitnud. Päris napikas oli kohe. Ma tahtsin vist reastuda ja tegelesin parajasti parempoolsesse küljepeeglisse vaatamisega kui järsku taas ette vaadates märkasin, et eesolevad autod on seisma jäänud. Õnneks sain ikka pidurile pihta. Vedas, et tagumine ka ikka pidurdas. Ma tõesti pean peeglisse vaatamiseks oma pead liigutama, silmanurgast piilumisest ei piisa. Tegemist on ikka päris massiivse masinaga minusuguse pisikese könni jaoks. No ja muidugi olen ma ikka suhteliselt s*tt autojuht ka, olgem ausad :)
Siis veel kolmapäeval oli üks paha asi, mida ei taha meenutadagi ja nüüd täna hommikul, kui läksin bensiini võtma, trügis üks blond tibi lihtsalt järjekorda vahele. Üks auto tankis, ma olin ta taga juba järjekorras, ja kui see auto ära sõitis, tuli eespoolt mingi blondiin oma panniga ja lihtsalt julmalt pressis vahele. Me mõlemad lähenesime voolikutele ja saime keskel ninadega kokku. Ma algul ei liigutanud enda autot, aga kui tema seda ka ei teinud, siis ma ikka tagurdasin. Ja kui ta tankima hakkas, tegin ukse lahti ja ütlesin kurjalt, midagi sellist nagu "Muideks, ma seisin enne järjekorras!", aga ta ei kostnud selle peale vist midagi. Vähemalt ma ei kuulnud. Loll tibi. Ja peale selle ei saanud ma aparaadist kviitungit, mida mul hädasti vaja oli :( Mingi foken printeri viga.
Nii palju siis sellest, et sügismasendus jääb mul sel aastal vahele...